1-07-14858\1

1-07-14858\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2007-12-06

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1-07-14858 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-07-14858 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Nadežda Paukson Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Botškovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süü...

1-07-14858

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-14858

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Nadežda Paukson

Prokurör Katrin Kabel

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Botškovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Aleksandr Botškovski (isikukood: 37804022711; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta A. Botškovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Aleksandr Botškovski vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 9 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 23.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Botškovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Botškovski tunnistati süüdi Harju Maakohtu 24.10.2001.a otsusega KrK § 1151 lg 1 järgi. Vastavalt KrK § 41 liideti osaliselt eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks loeti 8 aastat 11 kuud vabadusekaotust. Harju Maakohus 02.07.2003.a vähendas mõistetud karistust 1 aasta võrra. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti uueks liitkaristuseks 7 aastat ja 11 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 24.10.2001.a ja lõpp on 24.09.2009.a.

Botškovski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei ole töötanud, kuigi on avaldanud soovi. 2003.a õppis keevitajate kursustel. Asus sel aastal õppima eesti keelt. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 32-korral. Vabanemisel naaseb elama vanemate juurde Tartusse, töökoht on olemas.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub A. Botškovski vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetav vastab KarS § 75 käitumiskontrolli nõuetele ja ta on varem olnud määratud kriminaalhooldusele.

Botškovski taotleb kohtult tingimisi vabastamist.

Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud, nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangla andmete kohaselt on teda karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud 32-korral. Taoline käitumine ei anna alust arvata, et ta on vangistuses viibimisest teinud endale vastavaid järeldusi. Tulenevalt isiku varasemast karistatusest, käesolevast teost ning käitumisest karistuse kandmise ajal, puudub veendumus, et ta oleks enda jaoks teinud vajalikke järeldusi ning ennetähtaegsel vabanemisel alluks käitumiskontrollinõuetele.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Botškovski ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Botškovski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Botškovski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud, nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangla andmete kohaselt on teda karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud 32-korral. Taoline käitumine ei anna alust arvata, et ta on vangistuses viibimisest teinud endale vastavaid järeldusi. Tulenevalt isiku varasemast karistatusest, käesolevast teost ning käitumisest karistuse kandmise ajal, puudub kohtul veendumus, et ta oleks enda jaoks teinud vajalikke järeldusi ning ennetähtaegsel vabanemisel alluks käitumiskontrollinõuetele.

Arvestades A. Botškovski poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Arvestades, et A. Botškovski poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib A. Botškovski vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 9 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik