4-07-3248\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

06.11.2007.a. Harju Maakohtu

kohtunik Merike Allikmäe

sekretär Ave Mõistlik

kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Jaak Paju

kohtuvälise menetleja tunnistus nr 1156

kaebuse esitaja Andres Mandre osavõtul

vaatas avalikul kohtuistungil 29.10.2007.a

Ees – ja perekonnanimi: Andres Mandre

isikukood: 34403200300

Kodakondsus: EV kodanik

Emakeel: eesti keel

Haridus: kõrgem

Elukoht: xxx

Töökoht: pensionär, FIE

kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Sirle Pai -

Heldna poolt „22.06.2007.a.väärteoasjas nr 2314,07,015331 tehtud otsuse peale lisakaristuse

tühistamise nõudes. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale LS § 7422 lg 2 alusel

rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. 1800,- krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks.

Materjalide kohaselt 26.05.2007.a. koostati väärteoprotokoll nr. AB 899988, mille kohaselt

Andres Mandre 26.05.2007.a kell 11.11 ajal Harju maakonnas Laagna tee Varraku sild juhtis

mootorsõidukit xxx xxx kiirusega 104+/-4 km/h, mis ületas lubatud sõidukiiruse mitte vähem

kui 30 km/h. Kiirus mõõdetud töökorras ja taadeldud laser tüüpi seadmega Ultra Lyfe, nr

UL003917, taatlustunnistus TTRSS-07/00040. Mõõtmistingimused olid head, segavad tegurid

puudusid. Kiirus mõõdeti paigal seistes, menetlusaluse isiku juhitud sõiduk lähenes

pärisuunaliselt, kiiruse ületamine on fikseeritud 3-l sõidurajal.

Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissar Sirle Pai-Heldna 22.06.2007.a..

otsusega väärteoasjas nr. 2314,07,015331 karistati Andres Mandret LS § 74-22 lg 4 järgi

rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o. 1800 krooni.

Andres Mandre jäi kohtuistungil kaebus juurde ning palus otsus tühistada, kuna omada

juhtimisõigust on väga vajalik. Kaebuse kohaselt väärteoasjas on Andres Mandre nõus ka

sellega kui lisakaristus asendatakse täiendava rahatrahviga.

Andres Mandre selgitas, et Laagna tee sillalt maha pöörates eksis ta kiirusega, kiirustades

nõupidamisele. Andres Mandre kinnitab, et ta eksis +21 või + 22 km/h, küsis politseilt nõu

kuidas paremini sõita. Peres on 7 last, kellest 3 on koolis käivad ning elukohas on bussiliiklus

hõre. Vaidleb vastu otsusele, sest tema isikut ei ole arvestatud. Ta on andnud panuse

operatiivsõiduki juhtide koolitamisel, on nõus tasuma rahatrahvi kuni 4000 kr.

Väärteoasi nr.4-07-3248

Kohtuväline menetleja Jaak Paju leidis, et mõistetud karistus muutmisele ei kuulu. Ta seletas, et

isikut on 28.05.2005, 20.12.2005, 12.04.2007.a karistatud samalaadsete rikkumiste eest. Kuna

maksimumkaristus oli 12.04.2007.a määratud ja see ei mõjunud, siis antud juhul lisakaristuse

määramine on põhjendatud. Rikkumine on tõendatud. Kohtuvälise menetleja ametnik palub jätta

kaebus rahuldamata ning otsus muutmata.

Kohus, arvestades õiguserikkumise asjaolusid ja hinnates tõendeid leiab, et nõue ei ole

põhjendatud ning kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Protokollis on märgitud, millist autot mõõdeti, millise lugemi andis kiirusemõõtmise seade.

Politseil ei ole kohustust kasutada seadmeid, milles on auto number ja pilt. Politseil on kohustus

tutvustada inimesele rikkumist. Otsuse koostamisel on kasutatud kiirusemõõtmisseadme

protokolli ja menetlusaluse isiku ütlusi.

Väärtegude menetlemise kord sätestatakse Väärteomenetluse seadustikus ja Kriminaalmenetluse

koodeksis (VTMS §-d 1 ja 2). Riigikohus on asunud seisukohale, et ehkki need seadused ei

sätesta sõnaselgelt politseiametniku kohustust tutvustada kiirust ületanud juhile mõõteseadme

näitu, tuleneb selline kohustus juhtudel, kui sõiduki juht vaidlustab mõõtmistulemuse õigsust,

süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest. Mõõteseadme tulemuse tutvustamine tuleb kanda

väärteoprotokolli. Juhul aga, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad

isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, on hädavajalik fikseerida

mõõtmistulemused mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis

peab vastama VTMS §-s 49 sätestatud nõuetele ja milles muude asjaolude kõrval on vajalik

näidata andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise

teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning

mõõtmise tulemus. Protokolli osas tuleb täita VTMS § 19 lg 1 p 6 nõudeid (riigikohtu

8. oktoober 2003.a. otsus nr 3-1-1-105-03). 28.05.2007.a. liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme

kasutamise protokoll A.Mandre suhtes kajastab kõiki nimetatud andmeid, sisaldab samuti

sõiduki registreerimisnumbrit, kiiruse mõõtmise aega, kohta ja seadme näitu, mis vastavalt

KrMS § 63 lg-le 1 on väärteoasjas tõendiks, ning sellega on 26.05.2007.a menetlusalust isikut

tutvustatud. Kohtul puudub põhjus kahelda protokollis toodud asjaoludel. Kohtul puuduvad

materjalid selle kohta, et ametnikel oleks mistahes põhjus karistada kaebuse esitajat teos, mida

ta toime ei ole pannud. Samas on varem korduvalt liiklusväärtegusid toime pannud A.Mandrele

valitud põhikaristuseks mitte raskem karistusliik - arest, vaid taas rahatrahv ja seda veidi üle

keskmise karistusmäära. Samuti on kohaldatud lisakaristust minimaalmääras.

Menetlusalusel isikul on võimalus lükata ümber väide, et teo toimepanija on tema, näidates, et ta

ei viibinud sündmuskohal (esitades alibi). Käesoleval juhul ei ole olnud erimeelsusi selle suhtes,

millist konkreetset sündmust väärteoprotokollis silmas peetakse - kõnealuse sündmuse aset

leidmist on väärteoprotokollis oma allkirjaga kinnitanud ka A.Mandre ise. Ta kinnitas, et tema

sõites eksis kiirusega +21 või + 22 km/h.

Materjalidest ei nähtu, et oleks vaidlus selles, et politseiametnikud 28. 05. 2007. a peatasid

A.Mandre juhitud auto mingil muul põhjendusel. Ta peeti kinni põhjendusel, et ta ületas lubatud

sõidukiirust. Nimetatud ajal ja kohas kinnipidamist ei ole menetlusalune isik kunagi eitanud.

Menetlusaluse isiku järgmine argument on olnud see, et tema isikut ei ole arvestatud. Kohtu

arvates nimetatud väide ei anna A.Mandrel põhjust väita, et karistuse mõistmisel tema isikut ei

ole arvestatud. See nähtub otsuse koostamisel A.Mandre poolt esitatud vastulause arvestamisest,

milles sisaldub tema kiirustamise põhjus, tunnistamine, vabandamine ja suhtumine teosse. Isiku

arvestamine ei saa tingida tema poolt soovitud lahendit, s.t. arvestada tema soovi määrata suurem

rahatrahv ja lisakaristust mitte kohaldada.

Maakohus leiab, et A. Mandre kahetseb oma väärtegu. Kuigi 22.06.2007.a otsuse kohaselt

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, on kohtuväline menetleja karistust

kohaldades kohtu arvates arvestanud kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses süü

tunnistamist ja kahetsust, mida sisaldab 31.05.07.a kiri Põhja Politseiprefektuurile (vastulause tl

3), sest seda arvestades on menetleja kohaldanud trahvi veidi üle keskmise seaduses toodud

karistus määras ning minimaalmääras lisakaristuse. Kohus jõuab sellisele järeldusele kuna

22.06.2007.a otsuse väärteo kirjeldus sisaldab lauset: „ Menetlusalune isik on esitanud

vastulause, milles tunnistab oma süüd ja selgitab juhtunu asjaolusid ning kahetseb juhtunut.“

Materjalide kohaselt on A.Mandre väärteoprotokollis märgitud kiiruse ületamise määra kohe

omaks võtnud kogu menetluse kestel on ta oma süüd tunnistanud. Järeldus, et ta rikkus seadust

tuleneb väärteoasja materjalidest, s.o. kohtuvälisele menetlejale antud vastulausest. Kaebuses

kohtule ja kohtuistungil väljendas ta oma süü tunnistamist selgesõnaliselt. Ka varem korduvalt

samalaadseid väärtegusid toimepannud isik võib oma järjekordset väärtegu siiralt kahetseda ja

kahtlemata tuleb menetlejal iga sellise kahetsusavalduse siirust hinnata. Ainuüksi neist

asjaoludest saab kohus järeldada, et A.Mandre kahetseb tegu ja on teinud edaspidiseks õiged

järeldused. Kohtule esitatud kaebuses vaidlustab ta lisakaristuse, leides, et rahatrahv on liialt

väike.

Kohus arvestab A.Mandre poolt politsei korrakaitse osakonna õiendis märgitud analoogseid

rikkumisi ja kustunud karistusi 16.08.2001-25.06.2003, mis on KaRS § 25 lg 1 p 1 alusel

kustunud. Alates 28.05.2007.a on kaebuse esitaja toime pannud kokku 3 kiiruse ületamist,

kusjuures 12.04.2007.a rikkumise eest on A.Mandret karistatud maksimaalses määras trahviga.

Kohus peab vajalikuks A.Mandre karistuse uuel arutamisel tema kehtivatele väärteokaristustele

otsuse tegemise aja seisuga erilist tähelepanu pöörata, kuna see teave avaldab mõju karistuse

lõplikule raskusele.

A.Mandre poolt oma isiku rõhutamine on kohtu arvates tingitud soovist vabaneda lisakaristusest,

kuid ei mõjuta otsuse õigsust. Kõnealuses otsuses on kohtu arvates piisava põhjalikkusega

analüüsitud kõiki A.Mandre kinnipidamise ja tema sõiduki kiiruse mõõtmisega seonduvaid

tõendeid, sealhulgas ka tema enda ütlusi.

Kuigi vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2004. a määrusele nr 112 peab

liiklusjärelevalveks kasutatavate kiirusmõõturite täpsusklass kiiruste kuni 100 km/h (k.a) puhul

olema +3 km/h, ei näe kohus, et kiirusemõõtmise tulemuse märkimine kujul 104+/-4 km/h oleks

halvendanud menetlusaluse isiku olukorda. Asjas ei ole olnud vaidlust selle üle, et kasutatav

seade oleks olnud taatlemata.

Karistus peab olema kooskõlas rikkumisega ja ka isikuga. Liiklusseadus § 74 22 lg 2 kohaselt

mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest karistatakse rahatrahviga

kuni 50 trahviühikut või arestiga. Sama seaduse lg 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline

menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni.

Kohus, arvestades õigusrikkumise asjaolusid ja hinnates tõendeid leiab, et kaebus rahuldamisele

ei kuulu. Väärteo toimepanek on tõendatud. Väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

säärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine, lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ei ole

põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus väärteo kvalifikatsiooni osas on

seaduslik ja põhjendatud, ta on karistuse mõistmisel järginud seadust. Väärteo toimepanemine

A.Mandre poolt on tõendatud väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega. Menetlusalusele

isikule on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, mille kohta A.Mandre on andnud allkirja.

Arvestades õigusrikkumise asjaolusid, ei pea kohus põhjendatuks lisakaristuse, juhtimisõiguse

äravõtmine 1 kuuks tühistamist. Karistus on määratud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Karistuse määramisel ei ole võimalik trahvi suurendamine kaebuse esitaja poolt nimetatud

määras 4000 kr (mis ületab karistuse maksimaalmäära) ning lisakaristust mitte kohaldada. Tuleb

arvestada, et karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsus ning

raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on A.Mandret on korduvalt

karistatud väärteokorras liiklusnõuete rikkumise eest, trahvid on tasutud. A.Mandrele

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab teo raskusele. Lisakaristus on karistuse

eesmärkide saavutamiseks kaebuse esitanud isikut arvestades igati põhjendatud, kuna nii suures

ulatuses lubatud sõidukiirust ületades pani A.Mandre toime liiklusohtliku teo, seades ohtu nii

enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Lubatud sõidukiiruse ületamine oli eriti ohtlik

seetõttu, et see leidis aset tiheda liiklusega asulasisesel teel.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 47, LS § 7422, VTMS § 132 p 1, § 133, § 134 lg 3, §

135 kohus

o t s u s t a s:

Mitte rahuldada Andres Mandre, ik 34403200300, kaebust Põhja Politseiprefektuuri

Liiklusjärelevalve

osakonna

liiklustalituse

komissar

Sirle

Pai

-

Heldna

poolt

„22.06.2007.a.väärteoasjas nr 2314,07,015331 tehtud otsuse peale lisakaristuse tühistamise

nõudes. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 30

trahviühiku ulatuses, s.o. 1800,- krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmine 1 kuuks.

Määratud rahatrahv 1800 krooni tasuda Põhja Politseiprefektuuri arvele xxxxxxxxxxx EÜP,

viitenumber xxxxxxxxxxxxxx.

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamisest linnakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades

kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtunik Merike Allikmäe