Legislator Case Law & Legislation
1-07-14878\1 AI generated

1-07-14878\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-07-14878\1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-07-14878

Legislator headnote

AI generated

1-07-14878\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-07-14878

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-14878

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-14878

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Nadežda Paukson

Prokurör Katrin Kabel

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Maksim Kuliku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Maksim Kulik (isikukood: 37506050031; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Maksim Kulik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Maksim Kuliku vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 9 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

2 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 23.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Kuliku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

M. Kulik tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.09.2003.a otsusega KarS § 331 järgi ja karistati 2- kuulise vangistusega. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.08.1995.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks loeti 6 aastat 1 kuu ja 26 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 25.09.2003.a ja lõpp on 20.11.2009.a.

M. Kuliku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas kannab karistust vabatahtlikult kinnises eluosakonnas, on osalenud sotsiaalprogrammis. Vangistuse ajal alustas õpinguid Rummu Erikutsekooli 9. klassis, kuid ei lõpetanud. Vangistuses töötanud ei ole. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 6-korral. Vabanemisel asub elama abikaasa juurde Tallinnasse, töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub M. Kuliku vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetav on talle mõistetud karistuse suurel määral ära kandnud ning tal on olemas lähedaste toetus ja võimalus koheselt tööle asuda.

M. Kulik taotleb kohtult tingimisi vabastamist.

Prokurör ei toeta taotlust. Isik on toime pannud raske isikuvastase kuriteo, mille eest kannab vangistust, samuti on ta süüdi mõistetud karistuse kandmise ajal toimepandud kuriteos. Seega ei ole ta vaatamata pikale vangistusele teinud järeldusi sellest, kuidas käituda seadusekuulekalt. Tulenevalt isiku poolt toimepandud teost, samuti asjaolust, et ta karistuse kandmise ajal pani toime uue kuriteo, puudub veendumus, et ta on karistusest omad järeldused teinud ning asunud seadusekuulekale teele.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M. Kuliku ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Kulik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Kuliku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on toime pannud raske isikuvastase kuriteo, mille eest kannab vangistust, samuti on ta süüdi mõistetud karistuse kandmise ajal toimepandud kuriteos. Seega ei ole ta vaatamata pikale vangistusele teinud järeldusi sellest, kuidas käituda seadusekuulekalt. Tulenevalt isiku poolt toimepandud teost, samuti asjaolust, et ta karistuse kandmise ajal pani toime uue kuriteo, puudub kohtul veendumus, et ta on karistusest omad järeldused teinud ning asunud seadusekuulekale teele.

Arvestades M. Kuliku poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Arvestades, et M. Kuliku poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib M. Kuliku vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 9 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik