1-07-15042\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-15042

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.detsembril 2007.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-07-15042 ( 07231401106)

Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi S.E süüdistuses KarS § 424 järgi.

Prokuröri abi

Kristi Rande Süüdistatav

S.E elukoht: XXX; isikukood:XXX: kodakondsus- Eesti; haridus: 8 klassi; emakeel: eesti keel ; töökoht: ei tööta; varem karistatud väärteokorras:

-16.06.2006.a. Põhja PP poolt LS § 74`19 lg 1,2 alusel

rahatrahviga 10 500 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja

Kadi Mägi RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.E KarS § 424

järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista S.E ´ile 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui S.E ei

2 pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud

alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile

oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata S.E Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

KarS § 50 lg. 1 p 1 kohaselt ära võtta S.E `ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta muutmata-kuni kohtuotsuse jõustumiseni

Välja mõista S.E ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas

märkides viitenumbri XXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX Hansapangas märkides viitenumbri XXX.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

S.E süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 16.06.2006.a. Põhja PP poolt LS § 74`19 lg 1,2 alusel rahatrahviga 10 500 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, taas

kehtiva karistuse ajal 02.07.2007.a. kella 20:10 ajal juhtis mootorsõidukit XXX reg.nr. XXX, olles alkoholijoobes.

Seega S.E juhtis mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, kes on varem karistatud sellise teo eest, s.o. pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

S.E `i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja

kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – otsus väärteoasjas nr 2314,06,010474, 16.06.2006.a., mille kohaselt pani S.E 28.05.2006.a. toime väärteo, juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 74`19 lg 1 alusel

3

määrati S.E-le rahatrahv 175 trahviühiku ulatuses, s.o. 10 500 krooni ja

Liiklusseaduse § 74`19 lg 2 alusel lisakaristusena võeti juhtimisõigus ära 3 kuuks (t.lk.3);

väärteoprotokoll AB 934408, 02.07.2007.a. juhtis S.E, , mootorsõidukit XXX,

reg.märgiga XXX, olles alkoholijoobes (t.lk.7); alkoholijoobe tuvastamise protokoll 02.07.2007.a. tuvastati S.E alkoholijoove (t.lk.8); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise

otsus (t.lk.10); tunnistaja Marko Villemsoni ütlused, et 02.07.2007.a. pidas tema kinni

mootorsõiduki XXX,

reg.märgiga XXX, mida juhtis S.E kes oli

alkoholijoobes(t.lk.11); kahtlustatava S.E ütlused, et tema jõi oma kodus

02.07.2007.a. XXX kanget alkoholi. Jõi ära Laua viina umbes 250 grammi. Seejärel läks

magama. Õhtul hakkas sõitma mootorsõidukiga XX, reg.märgiga XXX . Enesetunne oli normaalne, ei teadnud et on alkoholijoobes. Politsei peatumismärguande peale pidas sõiduki kinni, puhus alkomeetrisse, kus süttis punane tuli, mis näitas alkoholijoovet. Rahatrahvid on osaliselt tasutud, kahetseb väga ning lubab, et enam nii ei juhtu ( t. lk. 31) ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud.

Süüdistatav S.E on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi

temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust

kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. S.E ei ole varem kriminaalkorras karistatud milline asjaolu on kohtule

iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. S.E `i karistuse mõistmisel tuleb arvestada

eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada S.E `it edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et S.E `it ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna S.E ei ole tasunud temale mõistetud rahatrahve täielikult, siis välistas S.E võimaluse kergema karistusliigi valikuks, samuti puudub isikul kindel sissetulek. S.E `i kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel

kohaldada rahalist karistust. Kuid S.E suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Samuti arvestades asjaolu, et S.E juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, siis asub kohus seisukohale, et S.E `i suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid S.E `i puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda.

Kohtunik