1-07-10612\51-07-10612\5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-07-10612 (04231705812) Otsuse kuupäev 05. detsembril 2007.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Olivia Vaal Silvi Hindrikson Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaadi abi

Külli Aas Liis Toomsalu Kriminaalasi E.S süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, § 349 järgi lühimenetluses Süüdistatav

E.S, elukoht: XXX, isikukood XXX,

EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töötab OÜ

teetööline, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 3 korral, viimati - 25.04.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 349, § 209 lg 3 p

1-§ 25 lg 1 - § 25 lg 2 alusel tingimisi vangistus 1 a 6 kuud

katseaeg 2 aastat, väärteokorras karistatud 5 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel

süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada

apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või

selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada E.S

KarS § 349, § 209 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 75 lg 1 alusel mõistetud karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollkohustusi. Katseaja alguseks lugeda 25.04.2003.a.

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda karistus kaetuks 25.04.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistusega ning seega lugeda karistus kantuks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – peale kohtuotsuse jõustumist tühistada.

Välja mõista E.S-ilt tsiviilhagi AS (AS a/a XXX) kasuks 3759.45 krooni.

KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 2159,40 krooni jätta riigi kanda.

Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK E.S on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et 08.02.2003.a.

viibides AS-i esinduses aadressil XXX, eesmärgiga saada varalist kasu, lõi teadvalt vale ettekujutuse faktilistest asjaoludest, esitades US nimele välja antud juhiload XXX ning sõlmis

viimase nimelt AS-ga lepingu nr XXX võrguga liitumiseks, et kasutada GSM numbrit XXX ning ostulepingu järelmaksuga mobiiltelefoni Motorola T190 väärtusega 1387,- krooni

soetaiseks, selleks võltsides lepingutele ja ettemaksuarvel US allkirju ning seeläbi sai enda

kasutusse telefoni Motorola T190 ja kasutades numbrit 58050033 põhjustas E.S oma tegevusega AS-le materiaalset kahju summas 3759.45 krooni.

Seega E.S , isikuna kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema kuritarvitas 08.02.2003.a. AS-i esinduses aadressil teise isiku nimele

väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti, nimelt US nimele väljastatud juhiluba XXX,

eesmärgiga omandada õigus AS-i võrguga liitumiseks ning järelmaksuga telefoni soetamiseks, samuti eesmärgiga vabaneda kohustusest tasuda AS-i poolt teenuste kasutamise eest esitatavate arvete tasumisest.

Seega E.S , kuritarvitades teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustusest, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

E.S esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus

ka prokuratuur.

05.12.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas E.S , et on talle esitatud

süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus

kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, lisas, et käesoleval ajal ta töötab ametlikult, tal

on perekond, tema ülalpidamisel on kolm alaealist last, peale 2003.a. on ta elanud seadusekuulekalt.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning E.S poolt

toimepandu on kvalifitseeritud õigesti.

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava E.S

süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud

kohtuistungil (tl. 46 - 51), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et 2003.a. talvel Tallinna kesklinnas Roosikrantsi tänava piirkonnas leidis US nimele väljastatud juhiload. Load vedelesid koos mingite paberitega prügikonteineri juures. Kuna oli sellel ajal

töötu, otsustas mingil moel lubasid kasutada. Kui mind Radiolinjas turvatöötaja kinni, kus mina esitasin isikut tõendava dokumendina minu poolt leitud juhiload, käis firmas AS, kus

esitas juhiload US nimele kus sõlmis võrgu teenuste kasutamise lepingu, soetas

järelmaksuga mobiiltelefoni Motorola T190 ja sõlmis lepingu kõnekaardi kasutamiseks. Kõigile lepingutele kirjutas tema alla US juhilubadel oleva allkirja. Lepingus näitas elukohana juhusliku aadressi ja telefoninumbri, sest ei kavatsenud arvete eest tasuda. Samuti allkirjastas

ettemaksuarve, mille tasus sularahas. Operaator ei märganud midagi kahtlast vormistas lepingud ja väljastas mobiiltelefoni Motorola T190 ning kõnekaardi. Samal päeval vormistas samasugused lepingud Radiolinjaga, kus operaatoril tekkis kahtlus, et esitas võõrad juhiload ja kutsus turvatöötaja kes pidas kinni ta ja toimetas Lõuna politseiosakonda. Mobiiltelefoni Motorola T190 ja kõnekaarti kasutuas umbes 4 kuud. Ka:

- AS tsiviilhagi avaldus (tl. 2), millest nähtub, et 08.02.2003.a. sõlmis AS-iga

liitumislepingu ja järelmaksulepingu US nimeline isik. Telefoni ostul esitati US

nimele väljastatud EV juhiluba XXX. isik sai oma kasutusse GSM nr XXX ning mobiiltelefoni Motorola T190. Kuna US nimele arveid ei tasutud edastati võlgnevus

3759.45 krooni sissenõudmiseks. 19.10.2004.a. teatas US et mobiiltelefoni ost ja järelmaksuleping on sõlmitud varastatud dokumendi alusel.

- Tele 2 järelmaksulepingud ja ettemaksuarve (tl. 3 – 5, 16 – 18);

- USavaldus AS – le (tl. 7), 8.02.2003.a. on tehtud tema nimel leping . See toimus

samal ajal, kui varastati temalt juhiluba. Sellest teatas politseisse. Võlgnevussumma on 3759.45 krooni ning soovis, et võlgnevus tühistatakse.

- Kannatanu US antud ütlused (tl. 22 – 23), jaanuaris 2003.a. varastati ära tema

rahakott, milles oli ka juhiload. Kusagil veebruaris võeti temaga ühendust politseist ja öeldi, et XXX on kinni peetud isik, kes kasutad minult varastatud juhiluba, üritades sõlmida liitumislepingut. Eelmise aasta lõpus märkas, et tema nimel on Krediidiinfos XXX – le võlg. Tema pole kunagi XXX klient olnud. Tegi vastava avalduse ka XXX. Temale näidatud juhilubade koopial on sama juhiluba, mis temalt varastati. Lepingutel pole kindlasti tema allkirja. Seda ei oska ta öelda kes võiks elada XXX. Tel numbrid XXX ja XXX pole temale tuttavad.

- 25.04.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsus (tl. 26 – 27), millest nähtub, et E.S-ile

on süüdi tunnistatud KarS § 349 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, KarS § 209 lg 2 p 1 - § 25 lg 1,2 järgi 1 aastase vangistusega ning KarS § 64 lg 1

alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS õ 74 alusel mõistetud

tähtajalist vangistust ei kohaldata tingimisi 2 aastase katseaja jooksul, kui

süüdimõistetu ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 alusel kontrollnõudeid.

- kannatanu AS esindaja ütlused (tl. 57 – 59), 08.02.2003.a. XXX asuvas XXX AS-i

esinduses sõlmis US nimeline isik XXX liitumislepingu ja järelmaksulepingu.

Telefoni ostul esitas isik US nimele välja antud EV juhiloa nr XXX. Vastavalt

lepingule sai isik oma kasutusse GSM nr XXX ning telefoni Motorola T190. Kuna

arveid ei tasutud, edastati võlgnevus 3759.45 krooni sissenõudmiseks. 19.10.2004.a

teatas USet mobiiltelefoni ost ning järelmaksuleping on sõlmitud arastatud dokumendiga. AS-le tekitati kahju summas 3759.45 krooni ulatuses.

Kohtunik asub seisukohale, et E.S on kohtus end esitatud süüdistuses

täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanute, tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste

antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning E.S süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on

tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1, § 349 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik E.S süü suurust, toimepandud

kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. E.S on varem kriminaalkorras süüdi mõistetud 3 korral. Oma süüd ta kohtus

tunnistas täielikult, kahetses, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust

raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises 2003.a. veebruaris, seega enne 25.04.2003.a. kohtuotsust. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et E.S-ile tuleb karistuseks mõista vangistuse KrMS §

238 lg 2 sätete kohaldamisega ning lugeda mõistetud karistus kaetuks 25.04.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistusega ning seega lugeda karistus kantuks.

Tsiviilhagi on esitanud AS 3759.45 krooni ulatuses, mis on põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

Kuna nagu seletas E.S kohtus, tema ülalpidamisel on suur perekond, kolm alaealist

last, materiaalne olukord peres on raske, kuna ta maksab kohtutäituri poolt koostatud

maksegraafiku alusel oma eelmisi võlgu, arvestades E.S resotsialiseerumisväljavaateid, seda, et peale 2003.a. on ta elanud seaduskuulekalt, kuritegu on toime pandud enne viimast kohtuotsust, võib kohtu arvates menetluskulud jätta riigi kanda.

Violetta Kõvask Kohtunik