1-07-10849\3 · 1-07-10849\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-10849

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsembril 2007.a. Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-10849 (07231400808)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Heiki Kolk

Tõlk

Elina Huobolainen

Kriminaalasi Z.S-i süüdistuses KarS §-de 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Kristi Rande

Süüdistatav Z.S - isikukood XXX,

kodakondsuseta; põhiharidusega, elukoht: XXX; töötab

ehitajana; varem kriminaalkorras karistatud:

04.11.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 199

lg 2 p 7, 8 järgi vangistusega 2 kuud; 17.11.2006.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 kuu ja 18 päeva; väärtegude eest

karistatud rahatrahvidega (trahvid maksmata); tõkend

- elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja

advokaat Kadi Mägi

RESOLUTSIOON

1.

Z.S KarS § 424

6 (kuus) Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista

kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74

18 - alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisel, kui Z.S

kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja

järelevalve all täidab nimetatud ning alusel KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõuded § 75 lg 2

2 järgmised talle pandud : 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) osaleda kohustused kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata Z.S-ile kriminaalhooldaja.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 mootorsõiduki

alusel ära võtta Z.S-ilt

juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2.

Välja mõista Z.S-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse

(Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve

221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav

tasu (üks tuhat kuussada kaheksakümmend seitse krooni ja 30 senti) ning 1 687,30 kr

sundraha (viis tuhat nelisada) krooni. 5 400

Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

ülalmärgitud arvele. Kui need rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada

seitsme päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist.

SÜÜDISTUS.

Z.S-i süüdistatakse selles, et tema olles 01.11.2006.a. karistatud LS § 74-19

alusel rahatrahviga summas 12 600 krooni, 10.10.2006.a. mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise eest (rahatrahv tasumata) ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise

eest, taas 25.05.2007.a. kella 00.00 ajal Tallinnas, Pirita tee 20 maja juures juhtis ta joobeseisundis olles mootorsõidukit Chrysler Lebaron registreerimismärgiga 894 AVY.

Sellega pani toime kvalifitseeritava kuriteo, s.o. Z.S KarS § 424 järgi

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Z.S jäi kohtuistungil kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ning kahetses toimepandut.

Kaitsja Kadi Mägi leidis, et süüdistus on põhjendatud ja Z.S-i käitumine õigesti

kvalifitseeritud.

KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED.

Z.S-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega:

- 01.11.2006.a. otsusega väärteoasjas, mille kohaselt karistati Z.S-i mootorsõiduki juhtimise eest 10.10.2006.a. joobeseisundis rahatrahviga 12 600 krooni (tl. 2); sama kinnitab

3 ka väljavõte liiklusjärelevalve andmebaasist (tl.16) ja karistusregistri õiend (tl. 17-18), kust

nähtub, et joobeseisundis juhtimise eest määratud on Z.S-i poolt tasumata, seega uuesti joobeseisundis mootorsõidukit juhtides oli karistatus eelmise teo eest kustumata;

-protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisega ( tl. 7) nähtub, et 25.05.2007.a. juhtis Z.S sõiduautot Chrysler joobeseisundis – 0,84

mg/l. Joobe sellise tuvastamisega oli ta nõus, joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ta ei nõudnud;

- tunnistaja R U ütlustega (tl. 8), millest nähtub, sõiduautot Chryser juhtinud Z.S-i kinnipidamise asjaolud;

-kahtlustatava Z.S-i enda ütlustega kohtueelses menetluses ( tl. 10- 14), kus ta kinnitab alkoholi tarbimist enne rooli istumist.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et Z.S-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas pole tuvastatud.

Karistuse mõistmisel süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks lähtub kohus Z.S-i

loeb kohus tema süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Z.S-i on varem kriminaalkorras karistatud, ametlikku töökohta ei oma, väärteokorras

määratud rahatrahvid on kõik tasumata. Kohus nõustub prokuröri taotlusega karistada Z.S-i vangistusega, mitte aga rahalise karistusega. Samas peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid nagu taotlesid seda prokurör ja kaitsja.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks Z.S-ilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuueks) kuuks. Seda tingib nii toimepandud teo ohtlikkus kui ka õiguskorra kaitsmise huvid. Isik, kes ei suuda järgida Liiklusseaduse nõudeid ja oma

käitumistega paneb suurde ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejad, väärib kohtu arvates kindlasti lisakaristuse kohaldamist.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka , menetluskulud

s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311, 313.

Kohtunik