1-07-14029\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-14029

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-14029

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Natalia Duškina

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Kirill Pussi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Kirill Puss (isikukood: 38505150296; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Kirill Puss tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 07.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kirill Pussi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

2 Kirill Puss tunnistati süüdi Harju Maakohtu 31.05.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7; § 424; § 329 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 12.01.2006.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu ja 23 päeva võrra ning liitkaristuseks loeti 2 aastat 11 kuud ja 23 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 30.08.2006.a ja lõpp on 22.08.2009.a.

Kirill Pussi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötab majandusosakonnas toidujagajana. Ei õpi ega osale sotsiaalprogrammides. Karistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemise korral soovib elama minna vanemate juurde Tallinnasse. Töökoht ei ole garanteeritud.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Kirill Pussi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, samuti vabaduses teda ootavaid tingimusi, ei ole kinnipeetav valmis vabanema tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve lisakohustuse kohaldamisega. Kinnipeetaval puudub reaalne elamise koht ning ta ei ole aru saanud oma teo tõsidusest ja ühiskonnaohtlikkusest.

Kirill Puss taotleb kohtult tingimisi vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.

Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on K. Pussi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et K. Puss kannab karistust 2 aasta 11 kuu ja 23 päeva. Eelnevalt on teda 2-korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo ta pani toime katseaja jooksul, mille eest ta praegu kannab karistust. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kriminaalhooldaja leiab, et K. Puss ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tal olid pidevalt probleeme distsipliiniga just vabaduses olles. Tal puudub töökoht, samuti korteri omanikud ei ole nõus elektroonilise valve tingimuste kohaldamisega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud K. Pussi ja prokuröri arvamuse, leiab, et K. Puss tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Pussi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et K. Puss kannab karistust 2 aasta 11 kuu ja 23 päeva. Eelnevalt on teda 2-korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo ta pani toime katseaja jooksul, mille eest ta praegu kannab karistust. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kriminaalhooldaja leiab, et K. Puss ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tal olid pidevalt probleeme distsipliiniga just vabaduses olles. Tal puudub töökoht, samuti korteri omanikud ei ole nõus elektroonilise valve tingimuste kohaldamisega.

3 Arvestades K. Pussi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik