1-07-13331\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-13331

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-13331 (07231400859) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi T.O süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav T.O

Ik: XXX, Leedu Vabariigi kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: Harju Maakohtu 21.06.2006 otsusega KarS § 424 järgi rahaline karistus 8000 krooni. Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. T.O süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.O-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta T.O-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 (kaks) kuud T.O suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.O temale määratud 18 (kaheksateist)

kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada T.O järgima katseajal

kontrollnõudeid:

2

 elada alalises elukohas XXX,

 ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

 alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada T.O-le määratud 18 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 04.12.2007.

6. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada T.O suhtes lisakaristust, võttes temalt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima

kohtuotsuse jõustumisest, so alates 20.12.2007 ja lõpeb kohtu poolt määratud 6 kuulise tähtaja möödumisel.

7. T.O-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „T.O , 1-07-13331, sundraha“.

8. T.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1938 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 15

senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „T.O, 1-07-13331, kaitsjatasu“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 10. T.O suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 11. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kohtuotsusele apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 20.12.2007.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

T.O süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 21.06.2006

otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 8000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest

alkoholijoobes, uuesti 19.05.2007 kella 03.45 ajal, so ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes.

Seega T.O pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

3

Kohtuistungil süüdistatav T.O seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

 19.05.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 881983 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 19.05.2007 kell 03.45 juhtis T.O mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes ja isikuna, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. (t/l 3)

 19.05.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi

kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 03.55 ajal T.O

alkoholijoove 0,45 mg/l väljahingatavas õhus. T.O nõustus tuvastamise

tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 4)

 ülekuulamisprotokollist 19.05.2007 koostatud menetlusaluse isiku T.O nähtuvalt jõi menetlusalune isik kaks tundi tagasi pudeli õlut. (t/l 6-7)

 10.10.2007 koostatud tunnistaja Aleksander Šein ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas

tunnistaja, et 19.05.2007 oli tööl avariigrupis koos Sergei Pištševiga. Kella 03.15 ajal läksid Narva mnt 90 juurde te teha liiklusjärelevalvet. Arvuti kaudu sõiduki kontrollimisel selgus, et XXX registreerimismärgiga XXX on operatiivhuvis. Sõiduki kontrollimisel selgus, et selle juht T.O oli alkoholijoobes ja tal puudus juhtimisõigus. (t/l 8- 11)

 ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 15.10.2007 koostatud kahtlustatava T.O seletas, et 18.05.2007 oli sünnipäeval ja jõi veini ning šampust. Kogust öelda ei oska, kuid

tundis end normaalselt. Sõitis taksoga öösel koju kesköö paiku. Kella 03 ajal helistas tuttav ja palus endale klubi XXX juurde järele tulla. Sõitis talle oma isale kuuluva autoga XXX klubi juurde. Kohale jõudes selgus, et tuttav oli ka teisi endale järele kutsunud ja ta sõitis sinna ilmaasjata. Seejärel suundus koju tagasi ning peeti kinni. (t/l 13-15)

 karistamisest KarS § 424 Koopia Harju Maakohtu 21.06.2006 otsusest T.O järgi rahatrahviga 8000 krooni. (t/l 23)

 suhtes menetluses rahaline Täitemenetluste andmebaasi andmetel on T.O nõue 5721 krooni ja 30 sendi nõudes. (t/l 24)

 Tööandjate andmebaasi andmetel töötas T.O 2006 aastal ASs ja tema palgaks oli 94870 krooni. (t/l 25-26)

 Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal oli 123 krooni. (t/l 27)

 OÜst esitatud iseloomustusest nähtuvalt iseloomustatakse T.O positiivselt.

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel T.O menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja kohtuotsust väärteoasjas, samuti tunnistaja A Š ütlusi,

asub seisukohale, et süüdistatava T.O süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on T.O varem karistatud KarS § 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles

alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo

toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus

4

seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on T.O käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning

ainus kehtiv karistus on inkrimineeritava süüteo koosseisuliseks tunnuseks. Viimase kahe aasta jooksul on süüdistatavat vaid ühel korral tabatud liiklusalase rikkumise toimepanemiselt ning seegi rikkumine oli samalaadne rikkumine. Karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatav tabatud mootorsõiduki joobes juhtimiselt 04.10.2003, 27.11.2005 ja viimane kord 19.05.2007. Seega on teda tabatud samalaadse rikkumise toimepanemiselt iga kahe aasta tagant. Sellistest andmetest võiks järeldada, et süüdistatav ei ole süstemaatiline liikluskorra rikkuja, kuid samas

on tegemist raskete liiklusalaste rikkumistega, milliste iseloom viitab ilmselgetele

süüdistatava alkoholiprobleemidele. Peale selle ei ole süüdistataval mootorsõiduki

juhtimisõigust, mistõttu peaks tema osalemine juhina liikluses üldse välistatud olema. Arvestades süütegude iseloomu ja nende eest mõistetud rahaliste karistuste suurust võib teha

järelduse, et senine kohaldatud karistusliik ei ole suutnud süüdistatavat ootuspäraselt mõjutada ning seetõttu leiab kohus, et vaatamata süüdistataval sissetuleku olemasolule ei pea

kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset

karistust, so rahalist karistust, kuivõrd selline karistusliik ei ole sundinud süüdistatavat

edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu on rahaline karistus kui

karistusliik end ammendanud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist, so isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat ei

ole varem isiku vabadust piirava karistusega karistatud ning karistust kergendava asjaolu

olemasolust ning karistust raskendava asjaolu puudumisest, samuti positiivsest

iseloomustusest. Seetõttu peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat alla sanktsioonis

ettenähtud keskmise määra. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on alaline sissetulek ja ülalpeetav, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades aga inkrimineeritud teo iseloomu asub

kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks selle, et järelevalve tingimustes süüdistatav näitab oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt.

Kuigi süüdistataval võib tekkida soov omandada mootorsõiduki juhtimisõigust ja mootorsõiduki juhtimise õigust edaspidi oma igapäevastes toimetustes kasutada, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1

ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata.

Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, samuti on süüdistataval ülalpidamisel alaealine laps ning süüdistataval tekivad seoses kriminaalmenetlusega ka rahalised kohustused, mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid

piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik.

Märt Toming kohtunik