Legislator Case Law & Legislation
1-07-14038\2 AI generated

1-07-14038\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-07-14038\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-07-14038

Legislator headnote

AI generated
1-07-14038\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-07-14038 «Andrei Trostin tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 11.05.2005.a otsusega KarS § 424; § 263 p 1, 2; § 275; § 329; § 215 lg 2 p 1, 3 järgi. 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.04.2002.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 11 kuu ja 1 päeva võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat 3 kuud ja 1 päev vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.»

Keywords

AI generated
refusal of electronic monitoring denial of electronic monitoring refusal of vocational retraining denial of vocational rehabilitation denial of vocational measures electronic monitoring

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-14038

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-14038

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Natalia Duškina

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Andrei Trostini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Andrei Trostin (isikukood: 38308120251; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Andrei Trostin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 07.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Trostini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

2

Andrei Trostin tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 11.05.2005.a otsusega KarS § 424; § 263 p 1, 2; § 275; § 329; § 215 lg 2 p 1, 3 järgi. 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.04.2002.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 11 kuu ja 1 päeva võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat 3 kuud ja 1 päev vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Karistuse kandmise algus oli 31.01.2005.a ja lõpp on 02.05.2010.a.

Andrei Trostini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötab metallitöötlemise ettevõttes. Vanglaametnikega suhtleb korrektselt. Osaleb sotsiaalprogrammides. Karistuse jooksul on 3-korral distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemise korral soovib elama minna vanaema juurde Tallinnasse. Töökoht on garanteeritud.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Andrei Trostin vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla. Kinnipeetava karistus lõppeb 02.05.2010.a ja seega on tal võimalus kasutada kvalifitseeritud spetsialistide abi kinnipidamiskohas, et valmistada end ette iseseisvaks eluks ning toimetulekuks väljaspool kinnipidamisasutust. Kinnipeetava kuritegude raskusaste on muutunud. A. Trostin on pannud toime kuriteo katseajal ja rikkunud käitumiskontrolli tingimusi.

Andrei Trostin taotleb kohtult tingimisi vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.

Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on A. Trostini ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et A. Trostin on eelnevalt 4- korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul. Samuti olid tal pidevalt probleeme registreerimiskohustuste täitmisega, katseaja jooksul pani toime 7 väärtegu. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kriminaalhooldaja leiab, et A. Trostin ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tal olid pidevalt probleeme distsipliiniga just vabaduses olles.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Trostini ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Trostin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Trostini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et A. Trostin on eelnevalt 4-korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul. Samuti olid tal pidevalt probleeme registreerimiskohustuste täitmisega, katseaja jooksul pani toime 7 väärtegu. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele.

Arvestades A. Trostini poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik