1-07-13668\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-13668

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-13668

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Natalia Duškina

Kaitsja Niina Petrjakova

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Georgi Šubini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Georgi Šubin (isikukood: 36306083721; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Georgi Šubin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Georgi Šubini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

2

Georgi Šubin tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 12.04.2005.a kohtuotsusega KarS § 177 lg 1; § 175; § 141 lg 2 p 1 järgi. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti liitkaristusena kergemad karistused raskeimaga karistusega kaetuks ja mõisteti 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati vahi all oldud aeg ärakantuks, s.o 1 aasta 2 kuud ja 18 päeva vangistust. Ärakandmisele kuulub 5 aastat 9 kuud ja 12 päeva.

Karistuse kandmise algus oli 28.03.2005.a ja lõpp on 09.01.2011.a.

Georgi Šubini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on oma eesmärkide saavutamiseks 4-korral vangistuse jooksul alustanud nälgimist, millega ta soovis mõjutada vanglaametnikke. Tal on üleolev käitumine kaaskinnipeetavate suhtes ja trauma tekitamine kaaskinnipeetavale. Vabanemisel asub elama XXX ja tööle oma endisesse töökohta. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Georgi Šubini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, lähtudes toimepandud kuriteo iseloomust, vangla iseloomustusest ja asjaolust, et tal puudub Pärnus elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Iseloomustusest lähtuvalt ei tunnista kinnipeetav oma süüd ning peab ennast pigem ohvriks, mistõttu ei ole alust arvata, et ta suudab oma käitumist muuta ja loobuda kriminaalsest karjäärist.

Georgi Šubin taotleb kohtult tingimisi vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Varem on kohtulikult karistatud 3-korral, vanglas viibib 3. korda. Kannab karistust vägistamise eest. Ta ei tunnista end süüdi. Elukoht on olemas sõprade juures ja töökoht on ka olemas.

Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on G. Šubini ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks G. Šubini vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, G. Šubin kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest, eelnevalt on teda 2-korral kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele.

Kaitsja leiab, et vabastamine on mõistlik. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, ta ei rikkunud vanglarežiimi. Tal on palju erialasid, töökohaga probleeme ei teki. Vabaduses on olemas kõik tingimused tema vabastamiseks.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud G. Šubini, prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et G. Šubin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G. Šubini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. G. Šubini ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks G. Šubini vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, G. Šubin kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest, eelnevalt on teda 2-korral kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele.

3 Arvestades G. Šubini poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik