Legislator Case Law & Legislation
1-07-13636\2 AI generated

1-07-13636\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-07-13636\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-07-13636

Legislator headnote

AI generated
1-07-13636\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-07-13636 «2 A. Natalitš tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.01.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 3-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 24.03.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 28 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust.»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-13636

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul

kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-13636

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Nadežda Paukson

Prokurör Katrin Kabel

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksei Natalitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Aleksei Natalitš (isikukood: 37104300287; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Natalitš tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Natalitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2 A. Natalitš tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.01.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 3-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 24.03.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 28 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 17.04.2007.a ja lõpp on 15.12.2007.a.

Kinnipidamisasutuses Aleksei Natalitši kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on väidetavalt vangistuses omandatud 12 klassi ning keevitaja eriala. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Peale vabanemist asub elama ema juurde Tallinnasse ning sõber lubas aidata töökoha leidmisel. Narkootikume on tarvitanud 12 aastat.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna kinnipeetav tarvitas vabaduses narkootikume ning risk uute kuritegude toimepanemiseks on suur. Kinnipeetav ei ole valmis tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Aleksei Natalitš taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on kohtulikult karistatud 8-korral. Vanglas on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Seekord kannab karistust varguse katse eest. Vanglas õppis ja omandas keevitaja elukutse. Elukoht on olemas eaka ema juures Tallinnas, kes teda vajab. Töökoht on väidetavalt garanteeritud tehases „Metallist“. Varem tarvitas narkootikume 13 aastat.

Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldaja ettekandest ja vangla andmetest tuleneb, et isik oli narkosõltlane. Vabaduses puudub kindel töökoht, seega ka iseseisev sissetulek. Samas on isikul suured rahalised nõuded vaja tasuda. Isiku korduv karistatus ning varasem käitumine kriminaalhooldusel olles ei anna alust arvata, et viimane vangistus oleks avaldanud talle mõju, puudub veendumus selles, et ennetähtaegsel vabanemisel isik täidaks käitumiskontrolli nõudeid ja alluks kriminaalhooldaja kontrollile.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Natalitši ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Natalitš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Natalitši isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldaja ettekandest ja vangla andmetest tuleneb, et isik oli narkosõltlane. Vabaduses puudub kindel töökoht, seega ka iseseisev sissetulek. Samas on isikul suured rahalised nõuded vaja tasuda. Isiku korduv karistatus ning varasem käitumine kriminaalhooldusel olles ei anna alust arvata, et viimane vangistus oleks avaldanud talle positiivset mõju. Kohtul puudub veendumus selles, et ennetähtaegsel vabanemisel isik täidaks käitumiskontrolli nõudeid ja alluks kriminaalhooldaja kontrollile.

3

Arvestades A. Natalitši poolt varem toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik