1-07-13429\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-13429

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada N.G KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada N.G KarS § 120 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks kergema karistuse raskema karistusega kaetuks lugemise teel 5 (viis) kuud vangistust. Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 26.november 2007.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-07-13429 kohtueelses menetluses 07278000166 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi

N.G (N.G) süüdistuses KarS § 121, § 120 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Lindpere Süüdistatav N.G

elukoht X isikukood xxx Eesti Vabariigi kodanik emakeel eesti keel haridus 9 klassi autoplekksepp OÜ-s T kriminaalkorras karistamata Kaitsja määratud korras Marian Priks

2 2 KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 5 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui N.G 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane (kaheksateistkümne) toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

N.G suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –

kaotab kehtivuse N.G esimesest registreerimisele ilmumisest kriminaalhooldusosakonda.

Välja mõista N.G-lt riigituludesse menetluskuludena 5400.-

krooni sundraha ja 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „N.G, 1-07-13429, menetluskulud“, või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „N.G, 1-07-13429, menetluskulud“.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud (KrMS § 423, § 417).

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Marian Priksi süüdistatav N.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

3 3

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Süüdistus 24.10.2007.a sõlmitud kokkuleppes

N.G süüdistatakse selles, et tema 27.01.2007.a kella 18.00 paiku viibides Tartus, Anne tn 71 maja juures, haaras kinni A.S. käest ning üritas tõmmata

teda Anne tn 71 maja taha, mille käigus A.S kukkus pikali. A.S õnnestus vabaneda

N.G haardest ja minna tagasi Anne 71 maja ees asuva auto juurde. Auto juures hakkas N.G uuesti A.S tirima, mille käigus tekitas küüntega A.S kaelale marrastused. Seejärel mõne aja möödudes haaras N.G A.S uuesti kinni, A.S püüdis vabaneda ning vabanemise käigus lõi N.G A.S ühe korra rusikaga rinna

piirkonda ning seejärel lõi autosse istuvale A.S ühe korra jalaga vastu tuharaid.

Nimetatud tegudega põhjustas N.G A.S. füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

Sellega pani N.G toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o löömise, valu tekitanud kehalise väärkohtlemise ja teise inimese tervise kahjustamise.

Samuti süüdistatakse N.G selles, et tema 27.01.2007.a kella 18.00

paiku, viibides Tartus, Anne 71 maja ees, ähvardas A.S. maha löömisega, tervisekahjustuse tekitamisega ning A.S auto rikkumisega, milliseid ähvardusi võttis A.S. reaalsetena.

Sellega pani N.G toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o

tapmise, tervisekahjustuse tekitamise ja olulises ulatuses vara rikkumisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Karistus 24.10.2007.a sõlmitud kokkuleppes

KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava N.G-le karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS §-s 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav N.G-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 alusel mõista N.G-le liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust lugedes kergeima karistuse kaetuks raskeima karistusega. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui N.G ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu

poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde.

4 4 Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav N.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 ja KarS § 120 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on N.G suhtes

süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb N.G hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1787 krooni 70

senti (991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9).

Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Marian Priks. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 33-34).

Kohtumenetluses esitas advokaat Marian Priks kohtule taotluse, välja mõista

riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 796 krooni 50 senti süüdistatav N.G kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi

lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik