1-07-8429\4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-07-8429

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2007. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-8429 (06257000674) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi Einu Jõemaa süüdistus KarS § 418 lg 2 p 2, § 4181 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Einu Jõemaa – elukoht *, isikukood 34701164715, *, *haridus, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel varem karistamata

Kaitsja Vandeadvokaat Indrek Västrik RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista Einu Jõemaa KarS § 418 lg 2 p 2 järgi. 2. Süüdi mõista Einu Jõemaa KarS § 4181 lg 1 järgi. 3. KarS § 63 lg 1 alusel mõista Einu Jõemaa`le KarS § 4811 lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 4. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus Einu Jõemaa suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ära kandmata 1 (ühe) aastast vangistust ei pöörata täitmisele kui Einu Jõemaa 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 5. Määrata Einu Jõemaa katseajaks Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid: 5.1. elama oma alalises elukohas *; 5.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

Ärakiri 1-07-8429

2 viieteistkümneks päevaks; 5.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 22.11.2007.a. 7. Kui Einu Jõemaa katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 8. Välja mõista Einu Jõemaa`lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr 221023778606 Hansapank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-07-8429 ning nõude liik (sundraha, ekspertiisitasu vms)/: - sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni; - ekspertiisitasu 8820 (kaheksa tuhat kaheksasada kakskümmend) krooni. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. 9. Asitõendid: 9.1.tagastada Einu Jõemaa`le peale kohtuotsuse jõustumist 300 7.62 mm Mossini vintpüssipadrunit, 300 7.62 mm automaadipadrunit, 100 9 mm Makarovi püstolipadrunit, 12 Winchester vintpüssipadrunit ja 2 omavalmistatud sileraudset kapsel(tong)lukuga püssi (asitõendid asuvad Lääne PP Haapsalu PJ relvaruumis). 9.2. Lääne PP Haapsalu PJ relvaruumis asuvate 32 kal vintraudse püssi ja 492 tagastamisel mittekuuluva padruniga käituda vastavalt õigusaktides ettenähtud käitlemiskorrale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest ja apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolele on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus Einu Jõemaad süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes omas politseiprefektuuris väljastatud relvaluba viiele tulirelvale (sileraudne püss MC-21 kal 12, sileraudne püss I
-58 kal 16, vintraudne püss Mossin kal 7.62, vintraudne püss Norinco-sks kal 7,62 ja püstol Makarov kal 9), kuid kellel puudus laskemoona – 408 laskekõlbuliku kaliibriga 7,62 mm Mossini vintpüssipadruni; ühe laskekõlbuliku ja 44 laskekõlbmatu kaliibriga 7,92 mm Mauser vintpüssipadruni; 12 laskekõlbuliku .303 British kaliibriliste vintpüssipadruni kestade baasil ümberlaetud 7,92 mm kaliibrilise vintpüssipadruni (neist 4 kahe kuuliga) ja 116 laskekõlbuliku kaliibriga 9 mm Makarovi püstolipadruni ning 126 laskekõlbuliku kaliibriga 7,62 mm automaadipadruni ning tsiviilkäibes keelatud sõjaväerelva laskemoona- 28 trasseeriva kuuliga ja 54 soomustläbiva trasseersüütekuuliga kaliibriga 7,62 mm automaadipadruni ning 2 laskekõlbuliku kaliibriga 7,62 mm trasseerkuuliga vintpüssipadruni

Ärakiri 1-07-8429

3 omamiseks ja hoidmiseks nõutav eriluba, omandas ebaseaduslikult 1990-ndate aastate jooksul täpsemalt kindlaks tegemata ajal relvapoodidest nimetatud laskemoona. Samuti omandas ta 2003.a soetamisluba ja relvaluba omamata oktoobris Kurtna relvalaadalt ühe 7,62 mm kaliibriliste Mossini vintpüsside lukukoja ja teiste osade baasil ümberehitatud laskekõlbuliku 32 kaliibrilise tulirelvade hulka kuuluva vintraudse püssi ning hoidis ülalmärgitud tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikult oma elukohas * kuni 30.12.2005.a., mil need Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna politseiametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti, rikkudes oma tegevusega kuriteo toimepanemise ajal kehtinud relvaseaduse § 20 lg 4 p 4 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskemoon on süüte-laskemoon – tulirelva padrun, mille kuul sisaldab ainet, mis kokkupõrkel takistusega süttib põlema, relvaseaduse § 20 lg 4 p 2 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskemoon on soomustläbiv laskemoon – tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav kõvasüdamik ja relvaseaduse § 20 lg 4 p 6 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskemoon on eriti ohtlik, tavaliselt sõjaväerelvades kasutatav laskemoon (alates 01.07.2007.a kehtiva redaktsiooni kohaselt eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon), Relvaseaduse § 20 lg 5 alusel siseministri 11. detsembri 2001. a määrusega nr 98 kehtestatud „Tsiviilkäibes keelatud, eriti tugevajõuliste tavaliselt sõjaväerelvana kasutatavate tulirelvamudelite ja eriti ohtliku tavaliselt sõjaväerelvades kasutatava laskemoona liikide loetelu“ § 2 p 4,6 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes keelatud, eriti ohtlikuks tavaliselt sõjaväerelvades kasutatava laskemoonaks on soomustläbistava süütekuuliga padrun ja trasseeriva kuuliga padrun, relvaseaduse § 20 lg 1 p 6 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes on keelatud tulirelv, millel puudub valmistaja markeering, relvaseaduse § 32 lg 2 sätteid, mille kohaselt soetamisluba annab selles näidatud isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks, relvaseaduse § 34 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva registreerimisel väljastab politseiprefektuur relvaomanikule või –valdajale relvaloa, mis annab selle omanikule relvaseaduse § 34 lg 2 alusel õiguse relva hoidmiseks ja relvaseaduse § 46 lg 4 p-de 1 ja 3 sätteid, mille kohaselt füüsiline isik võib hoida laskemoona kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit ja kuni 100 padrunit iga vintraudse jahipüssi kohta ning alates 01.07.2007.a kehtiva redaktsiooni kohaselt 300 padrunit iga vintraudse jahipüssi kohta. Sellise tegevusega pani Einu Jõemaa toime tulirelva ja laskemoona suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 3 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on kuriteona karistatav alates 15.03.2007.a KarS § 418 lg 2 p 2 järgi ning sõjaväerelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on kuriteona karistatav alates 15.03.2007.a KarS § 4181 lg 1 järgi.

Prokuröri poolt kohtus Einu Jõemaa`le nõutud karistus: KarS § 63 lg 1 alusel nõudis prokurör kohtus § 418 lg 2 p 2 ja § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest Einu Jõemaale vangistust üks aasta, mille kandmisest vabastada tingimisi 18-kuulise katseajaga allutamisega käitumiskontrollile KarS § 74 alusel.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal

Ärakiri 1-07-8429

4 tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Einu Jõemaa süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

Tsiviilhagi puudub. Asitõendid: Ekspertiisi käigus hävinenud: õppeotstarbeline traatkildmiini õppe-imitatsioonipadrun, traatkildmiini metallkorpus, 1 signaaltõrvik, 2 valgustõrvikut, 8 süüteelementi, 18 sütik-tikku, 62 käsigranaadi imitatsioonisütikut, 11 signaalraketi padrunit, 373 tulirelva padrunit Hoiul Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis: 1) tulirelva padrunid 1204 tk, 2) 32 kal vintraudne püss, 3) 2 omavalmistatud sileraudset kapsel(tong)lukuga püssi. Prokurör taotles tagastada E.Jõemaale 300 7.62 mm Mossini vintpüssipadrunit, 300 7.62 mm automaadipadrunit, 100 9 mm Makarovi püstolipadrunit, 12 Winchester vintpüssipadrunit ja 2 omavalmistatud sileraudset kapsel(tong)lukuga püssi, kuna neid esemeid võib E.Jõemaa vallata. Ülejäänud padrunite ja vintraudse püssiga käituda vastavalt Relvaseaduses sätestatule. Kaitsja oli prokuröri taotlusega nõus. Kohus leiab, et asitõenditega tuleb käituda vastavalt prokuröri taotlusele Tagastatud seaduslikule valdajale Einu Jõemaa´le /tl 160, 226/ 1) 800 ehitus-montaa
ipüstoli padrunit 2) 134 automaadi paukpadrunit 3) 6 vintpüssi õppepadrunit 4) 1 püssirohulaenguta vintpüssipadrun 5) üks sileraudse jahipüssi padruni hülsist valmistatud mikrofon 6) 3 õhupüssi 7) õhupüstol Baikal 8) signaalpüstol 9) 2 Kalanikovi padrunisalve 10) 285 mm keermega ühendatud silindrikujuline ese 11) Mossini vintpüssi lukukoda 12) pistoda 13) metallist torukujuline ese 14) 45 metallist padrunihoidjat 15) metallist padrunilint 16) pruun nahast padrunivöö 17) rohelisest riidest padrunivöö 18) kahe kõrvutise rauaga sileraudne kapsel(tong)lukuga eestlaetava jahipüssi relvaraud 19) eestlaetav kapsel(tong)lukuga vintraudne püss 20) 20 kal jahipüssi relvaraud, lukukoda koos päästikumehhanismi ja püssilukuga 21) kahe kõrvutise rauaga sileraudne eestlaetava jahipüssi relvaraud Eraldatud ja saadetud Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalitusele väärteomenetluse alustamise otsustamiseks: kal 7.92 mm Mauseri süsteemi karabiini tääk, kal 6.5 mm Arisaka süsteemi Jaapani vintpüssi 1897.a. mudeli tääk, pistoda.

Menetluskulud Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Einu Jõemaa`lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 5400 krooni (1,5 x 3 600). Ekspertiisitasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev:

Ärakiri 1-07-8429

5 1) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskusel seoses lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiga (akt nr PL-06-06/733 24.03.2006) tekkinud kulu 3000 krooni /tl 109/; 2) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskusel seoses ballistika ekspertiisiga (akt nr TB-037- 06/703 25.04.2006) tekkinud kulu 8820 krooni /tl 122/; 3) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskusel seoses täiendava tulirelva ekspertiisiga (akt nr TB-026-07/637 15.02.2007) tekkinud kulu 490 krooni /tl 224/; 4) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskusel seoses trassoloogia ekspertiisiga (akt nr TR-022- 06/706 06.02.2006) tekkinud kulu 1200 krooni /tl 96/. Kaitsja leidis, et E.Jõemaa`lt tuleb välja mõista ballistika ekspertiisi kulu, sest esemete suhtes, milliste osas on see ekspertiis tehtud, on esitatud ka süüdistus. Teised ekspertiisitasud kaitsja arvates väljamõistmisel ei kuulu, kuna trassoloogia ekspertiisi esemete suhtes on eraldatud materjalid väärteomenetluseks ja teiste ekspertiiside puhul esemete osas mida ekspertiisis on käsitletud, süüdistust esitatud ei ole. Prokurör nõustus kaitsjaga trassoloogiaekspertiisi osas, kuid leidis, et teiste d ekspertiiside kulud tuleb E.Jõemaalt välja mõista, sest ekspertiisid olid vajalikud, kuigi nad välistasid süüdistuse. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et väljamõistmisele kuulub ballistika ekspertiisi kulu, sest see ekspertiis on seotud esitatud süüdistusega. Kohus leiab, et siinkohal tuleb juhinduda KrMS § 183, mis sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Kohus leiab, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleks olnud vaid need esemed, mille osas ekspertiisi tulemusel leiti, et nende osas ei ole tegemist kuriteokoosseisuga, oleks tulnud menetlus lõpetada ja kulud oleks jäänud riigi kanda. Seega kuulub E.Jõemaa`lt väljamõistmisele ballistikaekspertiisi kulu 8820 krooni.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige