1-07-14157\4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-07-14157

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2007.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-07-14157 (07274000263) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Tõlk - Kriminaalasi A.K süüdistus kuriteos KarS § 422 lg1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav

A.K, ik. XXX,

Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A.K kuriteos KarS § 422 lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta.

KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta A.K-le mõistetud

2

vangistus tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga

kohaldamata, allutades A.K katseajal käitumiskontrollile.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustada A.K katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohus määrab, et A.K-le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. A.K anda katseajaks temale määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 20. novembrist 2007.a.

KarS § 50 alusel võtta A.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks (2) kuuks.

Kohtuotsuse jõustumisel A.K suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta.

Välja mõista A.K-lt riigituludesse menetluskulu -

sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni.

Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-07-14157 , isik kelle eest tasutakse – A.K , nõude liik – sundraha.

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul,

kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete)

rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

3 Asjaolud ja menetluse käik A.K-ni süüdistatakse selles, tema 24. mail 2007.a. kella 13.46 ajal juhtides Saare maakonnas Kuressaare linnas Ida tänaval Ühisliisingu AS-le kuuluvat sõiduautot Audi A4 reg nr XXX XXX, rikkus Liikluseeskirja § 154. Ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi, § 159. Reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast, § 5 Liikleja peab täitma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud liikluskorraldusvahendi, märgi nr 221 Anna teed, mis kohustab juhti andma teed

ristuval teel sõitvale juhile, nõudeid ja sõitis otsa mööda peateed Kevade tänavat liikunud

sõidueesõigusega sõiduautole Nissan Primera reg nr XXX XXX, mida juhtis J.S.

Liiklusnõuete rikkumisega tekitas A.K kannatanule ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumises, kui

sellega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus, pani A.K toime KarS § 422 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku A.K süüdistuses KarS § 422 lg1 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. A.K on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav A.K ja tema kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld nõustusid A.K-le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus A.K-le nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 422 lg1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

A.K-le karistuseks vangistustust (1) aasta. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. Kohustada katseajal järgima KarS § 75 lg1 loetletud kontrollnõudeid. Määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta A.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks (2) kuuks.

A.K selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. A.K on nõus temale esitatud süüdistuse

sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. A.K selgituste kohaselt on ta hüvitanud kannatanu J.S.le tema poolt nõutud kahjutasu 4190.00 krooni vabatahtlikult. Oma sõnade kinnitamiseks esitab ta kohtule Hansapanga maksekorralduse.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

4 Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav A.K , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud

oma tõelist tahet. Kannatanu J.S. on andnud kokkuleppemenetluseks nõusoleku.

Nõusolekule on kannatanu märkinud, et ta ei nõua reaalset vangistust kuid taotleb süüdistatavalt kahjutasu-purunenud prillide eest 4190.00 krooni väljamõistmist.

Kohus leiab, et A.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kuna A.K on enne kohtuistungit hüvitanud kannatanule tema poolt nõutud kahjutasu 4190.00 krooni, siis jätab kohus kannatanu tsiviilhagi läbivaatamata.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub A.K-lt väljamõistmisele sundraha, mille

suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 3600 krooni ning seega on sundraha suuruseks 5400 krooni.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318

Kristel Pedassaar kohtunik