1-07-11963\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. novembril 2007. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-11963 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi M.N-i ja U.T süüdistus KarS § 212 lg 1, 320 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaire Hänilene Süüdistatav M.N

elukoht: X isikukood: XXX, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, haridus: kesk, töökoht: X

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati

15.11.2001 Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 järgi 4140 krooni suuruse rahalise karistusega; väärtegude toimepanemise

eest karistatud 3-l korral, viimati 03.05.2006 LS § 7435 alusel 1800- kroonise rahatrahviga tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Aivar Kello Süüdistatav U.T

elukoht: X isikukood: XXX, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, haridus: kesk, töökoht: X varasem karistatus: kriminaalja väärteokorras karistamata,

2 tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada M.N KarS § 212 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada M.N KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista M.N-ile liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.09.2007. a, s.o. 1 (üks) ööpäev. M.N-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 4 (neli) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Süüdi tunnistada U.T KarS § 212 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada U.T KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista U.T-le liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui U.T 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja jooksul ja M.N 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidavad KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsus kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista riigituludesse järgmised menetluskulud:

3 U.T-lt sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1588.57 (üks tuhat viissada kaheksakümmend kaheksa krooni 57 senti) krooni; M.N-ilt sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1588.57 (üks tuhat viissada kaheksakümmend kaheksa krooni 57 senti) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu

Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

M.N ja U.T süüdistatakse selles, et nemad isikute grupis eesmärgiga välja

petta sõiduki kindlustushüvitist, esitasid 01.06.2007. a Tartus Raatuse 20 asuvas AS If Eesti

Kindlustus kahjukäsitlusosakonnas kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kahjuteate selle kohta, et ööl

vastu 31.05.2007. a varastati Tartus Raatuse tänava parklast nende sisulises omanduses olev

sõiduk BMW 525 reg nr XXX XXX väärtusega 60 000 krooni, kuigi tegelikult vargust ei toimunud, vaid see oli lavastatud. Sellisel teel püüdis M.N koos U.T-ga AS-lt If Eesti Kindlustus välja petta sõiduki kindlustushüvitist 60 000 krooni suuruses summas. Sellega panid M.N ja U.T toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o. kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.

M.N süüdistatakse veel selles, et viibides 17.08.2007.a. ajavahemikul kell 09.00-09.30 Tartus Riia 179a Lõuna Politseiprefektuuri ruumides tunnistajana ülekuulamisel ja olles eelnevalt

4

hoiatatud vastutusest ütluste andmises aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest KarS § 318 ja 320 järgi, andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et ööl vastu 31.05.2007.a. varastati

Tartus Raatuse tänavalt tema abikaasa U.T kasutuses olev sõiduk BMW 525 reg nr XXX XXX, kuigi tegelikult vargust ei toimunud, vaid see oli lavastatud eesmärgiga kindlustuselt välja petta sõiduki kindlustushüvitist; Sellega pani M.N toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tunnistaja poolt

kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmise, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus.

U.T süüdistakase selles, et viibides 01.06.2007. a ajavahemikul 09.20-09.40 ning

17.08.2007. a ajavahemikul kell 08.15-08.45 Tartus Riia 179a Lõuna Politseiprefektuuri

ruumides tunnistajana ülekuulamisel ja olles eelnevalt hoiatatud vastutusest ütluste andmises aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest KarS § 318 ja 320 järgi, andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et ööl vastu 31.05.2007. a varastati Tartus Raatuse tänavalt tema kasutuses

olev sõiduk BMW 525 reg nr XXX XXX, kuigi tegelikult vargust ei toimunud, vaid see oli lavastatud eesmärgiga kindlustuselt välja petta sõiduki kindlustushüvitist.

Sellega pani U.T toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tunnistaja

poolt kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmise, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus. Kuriteoga M.N varalist kahju ei tekitanud, kuna kindlustushüvitist välja ei makstud.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutva karistuse liigis ja määras.

KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale M.N-ile karistuseks 5 kuud vangistust ja KarS § 320 lg 1 järgi 3 kuud vangistust.

KarS § 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista lõplikuks karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.09.2007. a, s.o. üks ööpäev. Seega ärakandmisele kuulub 4 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui M.N 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale U.T-le karistuseks 4 kuud vangistust ja KarS § 320 lg 1 järgi 3 kuud vangistust.

KarS § 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui U.T 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

5

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. U.T ja M.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludeks on mõlemal süüdistataval süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

5400 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 597.37 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik