1-07-13982\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-13982

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. novembril 2007.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-13982 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Ülle Saks Kriminaalasi

J.N süüdistus KarS § -de 424 ja § 329 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov Süüdistatav J.N

isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti

keel, keskeriharidusega, töötab: OÜ, juhatuse liige, elukoht: XXX, tõkendit kohaldatud ei ole, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud 5 korral; Varasem karistatus 05.11.2004.a. Rapla Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, ühes mootorsõidukijuhtimise õiguse ära võtmisega 5 kuuks; Kaitsja Vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4, 9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada J.N KarS § - de 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritud

kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda rahalise karistusega 480 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni) s.o summas 24 000 krooni.

2. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt J.N-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 320 päevamäära

(arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni) s.o summas 16 000 (kuusteist tuhat) krooni.

3. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

2 Ühispangas konto nr XXX viitenumbriga XXX. Selgitusse märkida „J.N 1-07-13982 rahaline karistus“. Tasumist tõendav kviitung edastada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleisse.

4. Välja mõista J.N-ilt riigituludesse menetluskuluna:

 Sundraha summas 5400.- krooni;

 määratud kaitsjale makstud tasu summas 743, 40 krooni.

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti

Ühispangas arve nr XXX või Hansapangas konto nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „ J.N 1-07-13982 sundraha“ ja „J.N

1-07-13982 kaitsjatasu“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu.

SÜÜDISTUS

J.N on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 06.03.2005.a., kella 09.30

ajal , juhtis mootorsõidukit XXX, reg. nr. XXX, olles alkoholijoobes ning olles isikuks, keda 05.11.2004.a. karistati Rapla Maakohtu poolt KarS § 424 ja § 74 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta

katseajaga 1 aasta 6 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse ära võtmisega 5 kuuks ja karistus ei ole kustunud.

Seega pani J.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Samuti J.N hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest

mõistetud karistuse täitmisest ja nimelt, 06.03.2005.a., kella 09.30 ajal , juhtis mootorsõidukit

XXX, reg. nr. XXX, olles alkoholijoobes ning olles isikuks, keda 05.11.2004.a. karistati Rapla Maakohtu poolt KarS § 424 ja § 74 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta katseajaga 1 aasta 6 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse ära võtmisega 5 kuuks ja karistus ei ole kustunud.

Seega pani J.N toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmisele pööratud

kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise (mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistatav J.N selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end

temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud.

J.N kaitsja hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuriteos tõendatud.

3

Süüdistatava J.N süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises, millised on kvalifitseeritud KarS § -de 424 ja § 329 järgi on lisaks tema enda poolt süü täielikule omaksvõtule ja kohtuistungil uuritud eeluurimisel antud ütlustele, mida süüdistatav kohtus kinnitas ja millele midagi lisada ei soovinud, tõendatud veel kohtuistungil uuritud järgmiste tõenditega:

 Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel E. Härmson poolt koostatud väärteoprotokolliga AB 715806, millisest nähtub, et J.N 06.03.2005.a. kella 09.30 ajal Narva mnt 150/90 juhtis mootorsõidukit XXXreg.nr XXXolles juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes. Rikkudes selliselt LE § 76 p 1 ja § 70 p l nõudeid, pannes toime LS § de 7419 ja 741 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod; (kd. I tl. 5)

 Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel E. Härmson poolt 06.03.2005.a. J.N suhtes koostatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, millisest nähtub, et 06.03.2005.a. kell 09.55 tuvastati J.N alkoholijoove, millise tulemusega J.N nõustus ning

loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest; (kd. I tl. 6)

 J.N poolt 06.03.2005.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, mille kohaselt võttis tema viimati alkoholi – 400 g viina - eile õhtul; (kd. I tl. 7)

 Roman Tkatšenko poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega, mille kohaselt olles 06.03.2005.a. tööl, märkasid nemad kell 09.30 Narva mnt linna poole sõitmas XXX reg. nr.

XXX, mida võib kasutada J.N, kellel on juhtimisõigus peatatud. Sõiduauto

peatasid nemad Narva mnt 150/90 maja juures. Sõiduautot juhtis J.N , kellel

kontrollimisel alkomeetriga, millel süttis punane tuli tuvastati joove. Kohale kutsuti liikluspatrull; (kd. I tl. 8-10)

 Erkki – Hillari Härmson poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega, mille kohaselt olles 06.03.2005.a. tööl graafikujärgses vahetuses, andis tema kella 9.30 ajal Tallinnas Narva mnt 155/90 juures peatumismärguande sõiduautole XXX reg.nr XXX. Sõidukijuhi kontrollimisel selgus, et tal puudub esitamiseks juhiluba. Politseiandmebaasist kontrollides selgus, et Fordi juhtinud J.N ei olnud juhtimisõigust. Hr. J.N kainuse kontrollimisel selgus, et ta

on tarvitanud alkoholi mida tõestas alkomeetri vastav näit. Juht alkoholijoobe tuvastamise ekspertiisi ei nõudnud; (kd. I tl. 11-13)

 J.N poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega selle kohta, et

05.03.2005.a. tarbis tema kella 21.00 Tallinna kesklinna baaris, millises seda ei mäleta alkoholi. Oli üksi ja jõi ära ühe viinakokteili. Arvab, et seal oli viina 4 dl. Tema imestab, et

hommikul kella 09.00 alkomeeter joovet näitas. Hommikul tundis ennast hästi ja kainena, enne rooli istumist oli maganud 7 tundi. Rapla Maakohtu kohtuotsusest oli ta teadlik ja ta

teadis, et ta juhtida ei tohi, kuid vajadus oli kesklinna sõita ja kuna ta abikaasa, kellel on samuti juhiload kardab Tallinna kesklinnas sõita, siis istus ta ise rooli. Muidu ta sõitnud ei oleks; (kd. I tl. 15-17)

 Rapla Maakohtu poolt 05.11.2004.a. J.N suhtes tehtud kohtuotsuse koopiaga, millistest nähtub, et J.N on 05.11.2004.a. Rapla Maakohtu poolt süüdi mõistetud

KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ning teda on karistatud

vangistusega 1 aasta. KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud vangistust täitmisele, kui J.N

18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

kontrollnõudeid. J.N allutati katseajaks käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti võeti J.N-ilt ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. J.N-ilt mõisteti riigi tuludesse välja sundraha 3720.- krooni ja tasu õigusabi eest summas 1239.- krooni; (kd. I tl. 23-24)

4

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava J.N

poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et

kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, nimelt: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel E. Härmson poolt koostatud väärteoprotokolliga AB 715806,

Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel E. Härmson poolt 06.03.2005.a.

J.N suhtes koostatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi

või mõõteriista kasutamisel, J.N poolt 06.03.2005.a. menetlusaluse isikuna antud

ütlustega, R T poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega, E – H H poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega ja Rapla Maakohtu poolt 05.11.2004.a. J.N suhtes tehtud

kohtuotsuse koopiaga on J.N süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ja kohtueelsel uurimisel on J.N tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § de 424 ja 329 järgi.

KarS § 424 s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, nähakse karistuse liigina ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 329

s.o kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest kõrvalehoidumise eest või täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse

täitmisest kõrvalehoidumise eest, näeb seadusandja karistusliigina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

J.N pani toime teise astme kuritegusid. J.N on varem kriminaalkorras

karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks.

Kohus asub seisukohale, et mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalevatele isikute turvalisusele, seda ka sellisel juhul kui raskeid tagajärgi

ei saabunud või ei põhjustatud. Märgitud süüdistatava poolne käitumine näitab äärmist lugupidamatust ja hoolimatust kaasliiklejate suhtes.

Kohus asub seisukohale, et mõistetav karistus peaks kujutama endast õigusrikkumise ja selle toime pannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avalduks isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Kohtu hinnangul peaks karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi hoiduma õigusvastaste tegude toimepanemisest ja kaitsma õiguskorda. Seega karistuse mõistmisel KarS § 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

J.N on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, ta töötab, tema poolt kuritegude toimepanemisest on möödas üle kahe aasta, uusi rikkumisi ei ole ta selle aja jooksul toime pannud. Kohus leiab, et arvestades süüdlase isikut on kõige sobivamaks karistuseliigiks rahaline karistus, mis arvestades teo raskust ja selle toimepanemist katseajal, ei saa olla miinimumilähedane. Arvestades, et J.N poolt kuriteo toimepanemisest on möödas pikk aeg, leiab kohus, et tema suhtes võib jätta kohaldamata lisakaristuse. Kohtukulud ja kaitsjatasu kuuluvad väljamõistmisele süüdistatavalt.

Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/