4-07-4558\6 · 4-07-4558\6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-07-4558

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2007. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-07-4558 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg 22. november 2007.a, kirjalik menetlus Väärteoasi Tauri Kakko kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 13.08.2007 otsusele väärteoasjas nr 2570,07,002878, mille kohaselt karistati T. Kakko’t Liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi rahatrahviga 6 000 krooni s.o 100 trahviühikut ja Liiklusseaduse § 7422 lg 5 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja Tauri Kakko, isikukood 37811046016, elukoht *, töökoht * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tauri Kakko kaebus - tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 13.08.2007 otsusega väärteoasjas nr 2570,07,002878 Liiklusseaduse § 74-22 lg 5 alusel määratud lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine. 2. Saata kohtuotsuse ärakiri T. Kakko’le ja Lääne PP Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Ärakiri 4-07-4558

2

ASJAOLUD Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 13.08.2007 otsusega väärteoasjas nr 2570,07,002878 karistati T. Kakko’t Liikluseeskirja § 124 p 1 rikkumise eest – 18.07.2007.a kell 12.52 Lääne maakonnas, Hanila vallas, Risti – Virtsu – Kuivastu - Kuressaare tee 66. kilomeetril, liikudes Virtsu sadama suunas, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 44 km/h võrra, sõites kiirusega 97 +/- 3 km/h. T. Kakko pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 3 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on T. Kakko’le karistuseks määratud rahatrahv 6 000 krooni s.o 100 trahviühikut ja LS 7422 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

KAEBAJA TAOTLUS 27.08.2007.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tauri Kakko kaebus väärteootsusele nr 2570,07,002878. Kaebuse esitaja leiab kaebuses, et lisakaristus on põhjendamatu ja liiga karm järgnevatel põhjustel: 1) Väärteoasja otsusesse on lisakaristuse põhjendusena märgitud, et menetlusalune isik T. Kakko on varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Väide ei ole tõene, kuna antud väärteole eelnev nelja aasta jooksul ei ole kaebuse esitajal olnud liikluseeskirjade rikkumisi, kuigi on selle aja jooksul mootorsõidukeid juhtinud ligikaudu 200 000 km (sellest 119 985 km on tõestatav * sõidupäeviku alusel). See peaks olema selge tunnistus sellest, et varasemad eksimused ja karistused on kutsunud kaebuse esitajat seadusekuulekalt käituma ja antud väärtegu ei ole käitumisreegel, vaid kahetsusväärne erand. Seega kaebuse esitaja leiab, et lisakaristus ei ole põhjendatud. 2) Karistuse määramisel ei ole kergendava asjaoluna arvestatud, et lubatud piirkiiruse ületamine toimus Virtsu väikeasulasse sissesõidul, kus mootorsõidukite ja jalakäijate liiklustihedus on võrreldav maanteel olevaga. 3) Kaebuse esitaja palub kaebuse läbivaatamisel arvestada, et juhtimisõiguse peatamise jõusse jätmine ei võimalda tal kahe kuu jooksul täita täisväärtusliult töökohustusi, mille tagajärjel väheneksid oluliselt tema sissetulekud. Tulenevalt eeltoodust palub kaebuse esitaja tühistada Lääne Politseiprefektuuri poolt 13.08.2007.a tehtud otsus väärteoasjas nr 2570,07,002878 osas, millega määrati lisakaristusena juhtimisõiguse peatamine. Kaebuse esitaja ei soovi asja arutamist kohtuistungil ja on nõus kirjaliku menetlusega.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohus saatis 29.08.2007.a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 18.09.2007.a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: 18.07.2007.a koostas Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel Hugo Paulus väärteoprotokolli AB 910886 selle kohta, et 18.07.2007.a kella 12.52 ajal juhtis Tauri Kakko mootorsõidukit Subaru registreerimismärgiga 526 AUO asulasisesel teel kiirusega 97+/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h. Antud teelõigul lubatud max 50 km/h. Seega pani T. Kakko toime väärteo, milline on karistatav liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi. Kohtuvälise menetlejana on Lääne PP Haapsalu PJ korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman otsuse tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku T. Kakko poolt 18.07.2007.a antud ütlusi, kus isik põhjendab kiiruse ületamist praamile kiirustamisega, sest väljumiseni oli jäänud vaid 10 minutit. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestatud on, et menetlusalune isik ei oma kehtivaid karistusi. Samas valis kohtuväline menetleja põhikaristuseks mitte raskema karistusliigi vaid piirdus rahatrahviga ja seda keskmise trahvisumma ulatuses. Samuti ei kohaldatud

Ärakiri 4-07-4558

3 talle lisakaristust maksimaalmääras. Kuna tegemist oli asulasisese teega, seadis menetlusalune isik oma teoga ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Rikkumine on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ning allkirjastatud menetlusaluse isiku poolt. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud karistuse määramisel aegunud karistustega vaid peab seda iseloomustavaks. Iseloomustavaks asjaoluks on ka see, et menetlusalune isik oli jõudnud karistamise määramise ajaks toime panna uue väärteo, mis näitab tema suhtumist. Ka ei ole menetlusalune isik esitanud kohtuvälisele menetlejale tõendeid ega taotlusi ning ei ole tundnud huvi toimuva menetluse osas. Kohtuvälise menetlejana jääb vanemkonstaabel A. Kleeman väärteoasjas nr 2570,07,002878 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks Tauri Kakko’le määratud rahalist karistust, mis on 6 000 krooni koos juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,07,002878 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning lisakaristuse tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks tunnistajate kutsumist kohtuistungile ning ise kohtuistungist osa võtta ei soovi.

KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll väärteoasja nr 2570,07,002878 toimikus /edaspidi VTT/ tl 2, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll VTT tl 3) on tõendamist leidnud, et T. Kakko 18.07.2007.a kell 12.52 Lääne maakonnas, Hanila vallas, Risti – Virtsu – Kuivastu - Kuressaare tee 66. kilomeetril, liikudes Virtsu sadama suunas, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 44 km/h võrra, sõites kiirusega 97 +/-3 km/h. Seega rikkus T. Kakko Liikluseeskirja § 124 p 1, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. T. Kakko pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ja kohus leiab, et T.Kakko on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Järgnevalt vaatab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates järginud KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid. LS § 7422 lg 3 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. LS § 7422 lg 5 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on karistanud T. Kakko’t 100 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 6 000 krooni ja lisakaristusena LS § 7422 lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis T. Kakko puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.Kakko leiab kaebuses, et antud väärtegu ei ole käitumisreegel, vaid on kahetsusväärne erand. Samas ei nähtu ei kaebusest ega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et isik tehtut kahetseks, pigem on ta püüdnud leida oma teole õigustusi. T.Kakko on ise leidnud, et kergendavaks on asjaolu, et lubatud piirkiiruse ületamine toimus Virtsu väikeasulasse sissesõidul, kus mootorsõidukite ja jalakäijate liiklustihedus on võrreldav maanteel olevaga. Kohus märgib, et ei

Ärakiri 4-07-4558

4 Liiklusseadus ega ükski teine õigusakt ei anna mootorsõiduki juhile diskretsiooniõigust – otsustamaks ise, kas järgida liiklusmärkidega kehtestatud piiranguid või mitte. Liiklusmärkidega kehtestatud piirangud on kohustuslikud ja T.Kakko põhjendus ei ole karistust kergendav asjaolu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja väärteoasja otsuses välja toonud järgmist: „Võttes arvesse ülaltoodud ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 määran: Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õiguserikkumistega. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust.“ Lähtuvalt eeltoodud kohtuvälise menetleja väärteootsuse väljavõttest on kohtul selge arusaam, et lisakaristust on kohaldatud muuhulgas ka seetõttu, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja on oma vastuses kohtule küll selgitanud, et ei ole arvestanud karistuse määramisel aegunud karistustega vaid peab seda iseloomustavaks. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 5 ei ole T. Kakko’l 18.07.2007.a seisuga ( s.o. käesoleva menetluse esemeks oleva väärteo toimepanemise ajal) kehtivaid karistusi. Karistusregistri seaduse § 2 lg 1 kohaselt on Karistusregister riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. Lõike 2 p 1 kohaselt on Karistusregistri eesmärk usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks. Karistusregistri seaduse § 3-1 sätestab karistusregistri andmete õigusliku tähenduse, mille lõike 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni Karistusregistri seaduse §-des 25–28 sätestatud tähtaegadel. Karistusregistri seaduse § 3-1 lg 2 ja 3 sätestavad erandid, mil Karistusregistrist kustutatud ja karistusregistri arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo korduvuse arvestamisel. Väärteomenetlus nende erandite hulka ei kuulu. Seega on Karistusregistri seaduses selgesõnaliselt ja täpselt sätestatud, millal isikut saab lugeda eelnevalt karistatuks. Karistusregistri arhiivi kantud andmed ei oma mingit õiguslikku tähendust ja on lubamatu kasutada neid andmeid ka niinimetatud iseloomustava materjalina, sest seadus sätestab selgesõnaliselt, et peale arhiivi kandmist andmetel enam õiguslikku tähendust ei ole. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalune isik oli karistuse määramise ajaks jõudnud toime panna uue väärteo, mis näitab tema suhtumist. Kohus leiab, et iga järgneva väärteo eest karistatakse isikut vastavalt seadusele ja järgnev väärtegu ei saa mõjutada karistuse mõistmist käesolevas väärteos. Kohus leiab, et T.Kakko suhtes ei tule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest karistuse eesmärk on saavutatav põhikaristuse – mõistetud rahatrahviga. Üks kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse määramise aluseid oli, et T.Kakko on eelnevalt toime pannud väärtegusid ja nende eest mõistetud karistused ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma. Eelnimetatud asjaolu ei ole tõendamist leidnud ja karistuse mõistmise eripreventiivsel eesmärgil lisakaristuse kohaldamine vajalik ei ole. Kohus leiab, et üldpreventiivset eesmärki on arvestatud põhikaristuse mõistmisel. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt T.Kakko`le kohaldatud lisakaristus tuleb tühistada, kuna lisakaristuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, mis tõendamist ei ole leidnud – eelnevate karistustega ja seeläbi on kohtuväline menetleja rikkunud süüteomenetluses valitsevat põhiprintsiipi, et lubatud on vaid see, mis õigusaktidega on

Ärakiri 4-07-4558

5 lubatavaks tunnistatud ja isiku kohta Karistusregistri arhiivis olevate andmete kasutamine (kasvõi iseloomustavaks asjaoluks) on kaasa toonud põhjendamatu lisakaristuse mõistmise. Kohus nõustub, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised ühiskonnaliikmed. Seetõttu on karistuse mõistmisel kindlasti üheks oluliseks aspektiks ka õiguskorra kaitsmise huvid, kuid ei saa jätta kõrvale teisi karistuse mõistmise aluseid, sest seadus ei ole eelistanud üht alust teisele. Kohus lähtub karistuse määramisel võimalusest isikut mõjutada edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest ja arvestab asjaoludega, et menetlusalune isik ei oma väärteo toimepanemise seisuga kehtivaid karistusi liikluseeskirjade rikkumise eest. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on vastav teole, kuid kohus tühistab Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 13.08.2007 otsusega väärteoasjas nr 2570,07,002878 määratud lisakaristuse. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 2, 3 ja KarS § 56.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige