1-07-7875\6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-7875

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-7875 (06231401590) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi P.D süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksandr Tšitšerov Süüdistatav P.D

Ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht: XXX, Tõkend: elukohast lahkumise keeld muudetud tõkendiks vahistamine. Vahistatud alates 19.10.2007.

Varasem karistatus: 1) Tallinna Linnakohtu 04.12.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ja § 15 lg 2; § 139 lg 1 järgi rahatrahv 5060 krooni 2) Tallinna Linnakohtu 26.08.2004 otsusega KarS § 424 järgi vangistus 45 päeva ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. 3) Tallinna Linnakohtu 30.05.2005 otsusega KarS § 202 lg 1; 199 lg 2 p 4; 424; 329 järgi vangistus 8 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks ja 2 kuuks. Väärteokorras karistatud 17 korral. Kaitsja Advokaat Veljo Viilol

2 RESOLUTSIOON

1. P.D süüdi tunnistada KarS § 424 ja 329 ettenähtud kuriteo

toimepanemises (12.10.2004 episood) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.D-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käeoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks

Tallinna Linnakohtu 30.05.2005 otsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 8 kuud, lugedes karistuse kantuks.

4. P.D süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises

(06.08.2006; 18.09.2006; 20.10.2006 ja 05.11.2006 episoodid) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.D-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud.

6. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetud 9 kuulisest karistusest

ärakandmisele tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud, millise ärakandmist arvestada alates süüdistatava vahistamisest, so alates 19.10.2007.

7. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta P.D-le mõistetud ja ärakandmata

tähtajalisest vangistusest ülejäänud osa, so 7 (seitse) kuud vangistust P.D suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et

P.D temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju

Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

8. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.D järgima

katseajal kontrollnõudeid:

 elada alalises elukohas XXX,

 ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

 alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

9. KarS § 78 p 1 alusel arvestada P.D-le määratud 2 aastase katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 21.11.2007. 10. Mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmist arvestada alates P.D vahistamisest, so alates 19.10.2007. 11. P.D suhtes muudetud tõkend vahistamine jätta osaliselt ja koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse, so 2 kuulise vangistuse täitmise tagamiseks muutmata. 12. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada P.D suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 (üks) aastaks ja 6 (kuus) kuuks. 13. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse, so vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse

jõustumisest ja lõpeb mõistetud vangistusest vabanemise järgselt kohtu poolt määratud tähtaja, so 1 aasta ja 6 kuu möödumisel. 14. P.D-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul

karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „P.D, 1-07-7875, sundraha“. 15. P.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

3 määratud kaitsjale makstud tasu 2380 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni ja

65 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX

Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „P.D, 1- 07-7875, kaitsjatasu“. 16. P.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel joobe tuvastamiseks tehtud kulu 220 (kakssada kakskümmend) krooni,

mis tuleb 3 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX

Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „P.D, 1- 07-7875, joobe tuvastamine“.

17. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 18. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kohtuotsusele apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.07.2007.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

P.D süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Tallinna

Linnakohtu 26.08.2004 otsusega KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise

eestvangistusega 45 päeva ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks ja Tallinna Linnakohtu 30.05.2005 otsusega KarS § 202 lg 1; 199 lg 2 p 4; 424 ja 329 ettenähtud

kuritegude toimepanemise eest vangistusega 8 kuud ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastas ja 2 kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas:

12.10.2004 kell 22.55 juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis,

samuti 06.08.2006 kell 18.30 juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis,

samuti 18.09.2006 kell 17.45 juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis,

samuti 20.10.2006 kell 00.05 mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis,

samuti 05.11.2006 kell 00.30 juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis.

4 Seega P.D pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

P.D süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tallinna Linnakohtu

26.08.2004 otsusega karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

vangistusega 45 päeva ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti 12.10.2004 kell 22.55 juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest.

Seega P.D pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, so KarS § 329 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav P.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja

ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

 Koopia Tallinna Linnakohtu 30.05.2005 otsusest P.D karistamises

KarS § 202 lg 1; 199 lg 2 p 4; 424 ja 329 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest vangistusega 8 kuud ja lisakaristusega, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 2 kuuks. (t/l 3)

 05.11.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 862127 nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et 05.11.2006 kell 00.30 juhtis P.D

mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. (t/l 6)

 05.11.2006 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4430/52 nähtub, et 05.11.2006 kell 01.10 Wismari Haiglasse toimetatud P.D tuvastati kerge alkoholijoove – 0.80‰. (t/l 7)

 05.11.2006 koostatud tunnistaja Rainer Ivanovi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 05.11.2006 koos konstaabli Rene Uustaluga autopatrullis ning märkasid kella 00.30 ajal mööda Gonsiori tänavat suunaga Laagna tee poole sõitmas sõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, milline sõiduk, nähes politseivärvides sõidukit keeras XXX

parklasse. Sõidukist väljus heledate juustega noormees, seljas tume jope. Kutsusid

noormehe politseiautosse. Sõiduki juhiks osutus P.D, kes oli alkoholijoobes ja kellel puudus juhtimisõigus. (t/l 9-10)

 20.10.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 854424 nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et 20.10.2006 kell 00.05 juhtis P.D

mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja juhtis sõidukit liikluskindlustuse maksevabal perioodil. (t/l 17)

 20.10.2006 kell 00.05 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta

indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et P.D

tuvastati alkoholijoove 0,54 mg/l väljahingatavas õhus, millise tulemusega A.-G.P.D nõustus ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. (t/l 18)

 20.10.2006 koostatud menetlusaluse isiku P.D

ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli menetlusalusel isikul kiiresti vaja ära viia tuttavad, 30-40 minutit varem jõi pudeli õlut, arvas, et norm lubab. (t/l 19-20)

 18.09.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 854262 nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et 18.09.2006 kell 17.45 juhtis P.D

mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, puudus vastava

5 kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, ületas lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 41 km/h võrra. (t/l 25)

 18.09.2006 kell 17.45 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta

indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et P.D

tuvastati alkoholijoove 0,28 mg/l väljahingatavas õhus, millise tulemusega A.-G.P.D nõustus ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. (t/l 27)

 18.09.2006 koostatud menetlusaluse isiku P.D

ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli menetlusalune isik alkoholi tarvitanud eelmisel õhtul, võib-olla olid jääknähud, sõitis suvilasse. (t/l 29-30)

 Koopia Tallinna Linnakohtu 26.08.2004 otsusest P.D karistamises

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 45 päeva ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks kuuks. (t/l 39-41

 15.12.2005 koostatud väärteoprotokollist nr AB 785304 nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et 12.10.2004 kell 22.45 juhtis P.D

mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, puudus vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, milline oli karistusena ära võetud, põhjustas liiklusõnnetuse. (t/l 43)

 13.10.2004 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5676/344 nähtub,

et 13.10.2004 kell 00.10 Wismari Haiglasse toimetatud P.D tuvastati keskmine alkoholijoove – 1,63‰. (t/l 44)

 15.12.2005 koostatud menetlusaluse isiku P.D

ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis menetlusalune isik 12.10.2004 XXX

registreerimismärgiga XXX ja märkas politseiauto vilkureid ning pööras XXXX, et

kuhugi parkida. Politseiauto sõitis mööda ja peatus, kuid tema tahtis autot parkida ja

tagurdas vastu posti. Niipea kui hakkas tagurdama jooksid politseiautost välja kaks politseinikku relvadega ja avasid tule tema auto pihta. Väljus autost ülestõstetud kätega. (t/l 53-54)

 06.08.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 840191 nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et 06.08.2006 kell 18.30 juhtis P.D

mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis ja oli läbimata tehnoülevaatus. (t/l 43)

 06.08.2006 kell 18.45 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta

indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et P.D

tuvastati alkoholijoove 0,21 mg/l väljahingatavas õhus, millise tulemusega A.-G.P.D nõustus ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. (t/l 63)

 06.08.2006 koostatud menetlusaluse isiku P.D

ülekuulamisprotokollist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit ja peatus parklas. Alkoholi tarvitas viimane kord kella 3-4 paiku öösel, ligikaudu 0,7 liitrit Larsenit koka- koolaga kolme inimese peale. Juhilubasid ei ole, tehnoülevaatust ei olnud, sest ostis

sõiduauto reedel ja pidi selle homme ümber vormistama, seega ei jõudnud kindlustust teha. Teeb homme. (t/l 64-65)

 06.08.2006 koostatud tunnistaja Marko Schmidti ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli

tunnistaja tööülesannete täitmisel autopatrullis koos vanemkonstaabel V.Kirjušeltšnikoviga kui kontrollisid sõidukeid Linnamäe teel. Kell 18.30 möödus neist

sõiduauto registreerimismärgiga XXX. Sõidukil puudus ülevaatus. Sõidukit juhtis

P.D, kellelt oli juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud. Sõiduk liikus mööda linnamäe teed Ussimäe tee suunas. (t/l 67)

 27.03.2007 koostatud kahtlustatava P.D ülekuulamisprotokollist

nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemist. Oli kätte saanud 26.08.2004 ja 30.05.2005 kohtuotsused ja oli teadlik mõistetud karistustest. Alates 2006 aasta novembrist ei juhi enam mootorsõidukit kuna saab aru, et on käitunud

valesti ja otsustas saada seaduskuulekaks kodanikuks. Keeldub üksikasjalike ütluste andmisest inkrimineeritud kuritegude toimepanemise asjaolude kohta, sest sündmustest on

6 palju aega möödas ja enam ei mäleta üksikasju. Ülalpidamisel on 4-aastane tütar Sandra Kivisild. (t/l 68-73)

 Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2003 aastal oli 10 krooni. (t/l 18)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas menetlusaluse isikuna ja kohtueelsel

menetlusel P.D kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid

ütlusi, tunnistajate ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolle, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte, kohtuotsuseid, karistusregistri andmeid määratud karistuste kohta, andmeid sissetulekute kohta, asub seisukohale, et süüdistatava P.D süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on P.D varem kahel korral, so

26.08.2004 ja 30.05.2005 kohtuotsustega karistatud KarS § 424 ettenähtud kuritegude

toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit 12.10.2004, 06.08.2006,

18.09.2006, 20.10.2006 ja 05.11.2006, olles alkoholijoobes, seega ajal, mil eelmised karistused ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uute tegude toimepanemisel isikuks, keda

on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on P.D käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud ka KarS § 329 ettenähtud

kuriteona. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatavat 26.08.2004 otsusega

karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest peale põhikaristuse ka

lisakaristusega, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning uuesti 12.10.2004, seega vähem kui kahe kuu möödudes

pärast otsuse kuulutamist juhtis mootorsõidukit, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud

kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus

seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 ettenähtud

kuriteona, kuivõrd süüdistatav ise pidi hoiduma mootorsõiduki juhtimisest kohtu määratud lisakaristuse tähtaja jooksul.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest

nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest ning ükski neist ei ole kustunud, kuivõrd määratud rahatrahvid on tasumata. Samadest andmetest nähtuvalt on süüdistatav ka pärast viimase inkrimineeritud kuriteo toimepanemist uuesti toime pannud liiklusalase väärteo. Tema karistusandmetest saab teha järeldusi, et ta süstemaatiliselt

rikub liikluskorda. KarS § 424 järgi inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada,

et süüdistataval legaalne sissetulek puudub ning tal on senini tasumata suured rahatrahvid.

Seetõttu, arvestades andmeid sissetulekute kohta ning seniste suurte rahaliste kohustuste

olemasolu ja käesolevast kriminaalmenetlusest tulenevate suhteliselt suurte rahaliste

kohustuste lisandumist, asub kohus seisukohale, et sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd see raskendaks veelgi

süüdistatava majanduslikku olukorda ja süüdistataval puuduvad vahendid selle karistuse tasumiseks ning senised rahalised mõjutusvahendid ei ole süüdistatavat mõjutanud loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes

tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistusandmetest

nähtuvalt on süüdistatavat juba kahel korral karistatud samalaadsete kuritegude

toimepanemise eest vangistusega, mille järgselt on süüdistatav asunud taas samalaadseid

7

kuritegusid toime panema. Seega arvestades inkrimineeritud tegude iseloomu ja nendest

ilmselgelt nähtuvat süüdistatava alkoholilembust, võib teha järelduse, et süstemaatiliselt õiguskorda rikkuv ja alkoholi tarvitav süüdistatav ei sobiks oma ellusuhtumiselt ja eluviisilt kriminaalhooldusele ja temale mõistetav karistus kuuluks reaalsele ärakandmisele. Arvestades

inkrimineeritud kuritegude rohkust leiab kohus, et süüdistatavale tuleb määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd aga kriminaaltoimikust võib teha järeldusi

süüdistatava kahetsuse kohta, peab kohus võimalikuks määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd kaks tegu, mis on toime pandud üheaegselt 12.10.2004, on toime pandud pärast eelviimast kohtuotsust, kuid enne viimast kohtuotsust, siis leiab kohus, et selle kuriteo toimepanemise eest tuleb määrata eraldi karistus, lugedes selle kaetuks

eelmise kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, lugedes selle karistuse kantuks. Mis puudutab ülejäänud nelja kuriteoepisoodi, siis tuleb nende eest määrata karistus ja see karistus kuulub iseseisvale ja reaalsele täitmisele ning ärakandmisele. Kuivõrd süüdistatava seletustest

nähtuvalt on ta oma ellusuhtumist muutnud ning leidnud endale tasuva töökoha ning ta on viimase aasta jooksul suutnud hoiduda uute samalaadsete süütegude toimepanemisest, leiab

kohus, et mõistetava karistuse võib täitmisele pöörata osaliselt, jättes ülejäänud ja ärakandmata karistuse süüdistatava suhtes kohaldamata ja täitmisele pööramata, allutades süüdistatava pikemaajalisele käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale võimaluse tõestada oma soovi edaspidi käituda seaduskuulekalt. Kuivõrd süüdistatav on varem ära kandnud nii

lühiajalise vangistuse kui ka pikemaajalise vangistuse ning sellele vaatamata jätkanud

samalaadsete kuritegude toimepanemist, leiab kohus, et koheselt ärakandmisele kuuluv karistus ei saa olla ettenähtud sanktsiooni alammääras, vaid pikemaajalisem.

Kuigi süüdistataval võib mootorsõiduki juhtimise õigust vaja minna, leiab kohus, et vastavalt

inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud

lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Arvestades

süüdistatavale inkrimineeritud tegude ohtlikkust ja rohkust leiab kohus, et süüdistatav on

teistele liiklejatele ohtlik ja ainus võimalus ohtu kõrvaldada on süüdistatava kõrvaldamine

liiklusest mootorsõiduki juhina. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul on tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, mistõttu ei pea

kohus võimalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni alammääras, vaid peab vajalikuks kohaldada pikemaajalist tähtaega, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav pikema aja jooksul teistele liiklejatele ohtlik.

Märt Toming kohtunik