Legislator Case Law & Legislation
1-07-14131\1 AI generated

1-07-14131\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-07-14131\1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-07-14131

Legislator headnote

AI generated

1-07-14131\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-07-14131

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-14131

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul

kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-14131

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Tatjana Talja

Prokurör Katrin Kabel

Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Dmitri Frolovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Dmitri Frolovski (isikukood: 37108310215, viibib Ämari Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Dmitri Frolovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

2 Ämari Vangla esitas 08.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Frolovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Dmitri Frolovski tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 06.01.2004.a otsusega KarS § 424 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 12.12.1995.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 10 kuu ja 14 päeva võrra, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 aastat 11 kuud ja 14 päeva.

Karistuse kandmise algus oli 20.02.2004.a ja lõpp on 03.02.2008.a.

Kinnipidamisasutuses Dmitri Frolovski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud alates 2004.a AS-s „Eesti Vanglatööstus“. Vabanedes on kinnipeetaval olemas mitu töökohta, kuhu tal on võimalik tööle minna. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama oma perekonna juurde Tallinnasse.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kinnipeetaval on olemas kindel elukoht ja võimalus asuda tööle ning lähedaste moraalne ja materiaalne toetus.

Dmitri Frolovski taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on kohtulikult karistatud 3-korral, vanglas viibib 2. korda. Kannab karistust mootorsõiduki joobes juhtimise ees. Varem on karistatud huligaansuse, avaliku varguse, tahtliku tapmise ja röövimise eest. Elama läheb perekonna juurde Tallinnasse, samuti on töökoht ka vabaduses olemas.

Prokurör ei toeta taotlust. Isik on varasemalt korduvalt karistatud, nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasemalt on isikut vabastatud ennetähtaegselt karistuse kandmisest, kuid katseaja jooksul pani toime uue kuriteo. Seega puudub veendumus, et uuesti ennetähtaegselt vabanedes isik alluks käitumiskontrollile ning ei paneks toime uusi õigusrikkumisi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud D. Frolovski ja prokuröri arvamuse, leiab, et D. Frolovski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D. Frolovski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on varasemalt korduvalt karistatud, nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasemalt on isikut vabastatud ennetähtaegselt karistuse kandmisest, kuid katseaja jooksul pani toime uue kuriteo. Seega puudub kohtul veendumus, et uuesti ennetähtaegselt vabanedes kinnipeetav alluks käitumiskontrollile ning ei paneks toime uusi õigusrikkumisi.

Arvestades D. Frolovski poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õ iguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik