1-07-4926\6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-07-4926

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11 2007. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-07-4926 (06260102656) Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk Alla Lašmanova Kriminaalasi R.S süüdistuses KarS § 322 järgi üldmenetluses Prokurör Aro Siinmaa Süüdistatav R.S

Elukoht: XXXXXX X, isikukood: XXX; Tõkendelukohast lahkumise keeld.

Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistatud 1 kord

Kaitsja Vandeadvokaat Tarmo Pilv (kokkuleppel) RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 306, 315 lg 4, 5 kohus otsustas:

süüdi tunnistada R.S KarS § 322 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg 14.11.2006.a.-19.01.2007.a.,

s.o 2 (kaks) kuud ja 6 (kuus) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista R.S-ile 9 (üheksa) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta R.S-i suhtes endiseks kuni vangistuse täitmisele pööramiseni.

Karistuse kandmise aega R.S arvata alates vangistuse täitmisele pööramisel vanglasse asumise päevast.

2(6)

Välja mõista R.S-ilt 5400 (viis tuhat nelisada) krooni sundraha ja kriminaaltoimiku

materjalidest koopia tegemise kulu 109.60krooni(ükssada üheksa krooni ja 60 senti)

Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874 või nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2800049874.

Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest. Menetluskulu vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulu tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsioonkaebuse või - protesti 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kuulutamisele järgnevast päevast Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates 20. novembrist 2007.a.

Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon

R.S süüdistatakse selles, et tema 2006. aasta oktoobri alguses Lõuna

Politseiprefektuuri Tartu arestimaja juures, asukohaga Riia 179a Tartu, sundis H.L. andma 05.10.2006.a Tartu Maakohtus toimuval kohtuistungil Nikolai R.S-i süüdistuses KarS § 184 lg

2 p 1, 2 järgi tunnistajana valeütlusi selles, et Nikolai R.S ei olnud seotud temale

inkrimineeritud narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega. R.S andis H.L. valeütluste kirjaliku teksti ning käskis edastada vastavad kirjalikud juhised valeütluste andmiseks

ka tunnistaja V.H. le ning kohtualusele D.M.. Oma nõudmiste põhistamiseks kasutas R.S tunnistaja H.L. suhtes psüühilist vägivalda, ähvardades teda kohtuistungi järgselt elule ja tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega.

Sellega pani R.S toime KarS § 322 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sundimise valeütlust andma, kui see oli toime pandud vägivallaga.

Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

Kohtuistungil ei tunnistanud süüdistatav R.S end temale esitatud süüdistuses süüdi.

Prokurör leidis kohtus, et kuritegu on kvalifitseeritud õigesti ning valeütluste andmisele sundimine süüdistatava poolt on tõendatud.

Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud, kuna asjas kogutud tõendid ei kinnita seda, et tema

kaitsealune oleks kannatanule midagi üle andnud ja teda ähvardanud, mistõttu palub kaitsja kohtul süüdistatav õigeks mõista.

Kannatanu H.L. kohtus antud ütluste kohaselt läks ta 2006.a oktoobri alguses Tartu arestimajja,

kus nägi süüdistatavat. Nad teretasid. Umbes 10 minuti pärast läks ta arestimajast välja, kui süüdistatav jooksis talle järele ja karjus 20 minutit, mida ta peab kellelegi ütlema ning andis talle

3(6) paberi, mille ta andis edasi politseile. Süüdistatav tahtis, et ta annaks süüdistatava venna kohta

valeütlusi. Algul näitas süüdistatav talle paberit ja ütles, et jätku see meelde. Seejärel käskis süüdistatav tal selle teksti D.M. ja V.H. le edasi öelda, et nood ütleksid samamoodi, et Nikolai R.S ei ole süüdi. Ta ütles, et see tekst ei jää talle meelde, mispeale andis süüdistatav paberi tema kätte öeldes, et kui ta sellist juttu ei räägi ja teistele ei ütle, saab ta peksa või veel midagi hullemat. Täpsemalt ütles süüdistatav, et kui ta seda juttu kohtus ei räägi, on temaga kõik läbi. Süüdistatav seletas, et on tema juures kodus käinud, kuid teda pole kodus olnud ja küsis, et kas ta peidab ennast. Süüdistatav ütles veel, et venna paneb ta kinni, aga sõbrad jäävad välja ja neid on palju. Ta kartis neid ähvardusi. Süüdistatava vend Nikolai R.S on tema suhtes ka vägivalda tarvitanud – ta on paar korda temalt lõuga saanud. Ta ei viitsinud seda juttu kuulata ja läks ära.

Paberil olid valmis ütlused tema, D.M. ja V.H. jaoks, et mida keegi peab ütlema. Ta mõtles umbes nädal aega, D.M. ja V.H. le ta midagi ei öelnud ja viis selle paberi politseisse. Kannatanu

tundis toimiku leheküljel 28 asuva asitõendi näol ära sama paberi, mille kohta ta ütlusi andis.

Süüdistatav on koos Andrei Smirnoviga ka tema pool kodus käinud ja nõudnud raha, mis ta olevat süüdistatava vennale võlgu narkootikumide müümisest. Andrei Smirnov helistas talle ka peale kõnealuse paberi saamist ja ütles, et Roman küsis, kas ta ütles edasi, mida ta pidi ütlema. Ta

vastas, et ei ole jõudnud öelda, kuna pole kedagi kätte saanud. Nikolai R.S-i kohtuasjas ei pidanud ta kohtuistungil ütlusi andma.

Tunnistaja D.M. kohtus antus ütluste kohaselt tunneb ta nii süüdistatavat kui viimase venda

Nikolai R.S. Süüdistatav tuli peale seda, kui Nikolai R.S vahi alla võeti, tema juurde mingit venna võlga nõudma. See oli üle aasta tagasi. Süüdistatav võttis temaga ühendust Andrei Smirnovi ja suhtlusportaali rate.ee kaudu. Süüdistatav sõimas teda, et ta on politsei sõber ja kits

ja et tänu temale on Nikolai R.S kinni ning tema on süüdi. Süüdistatav saatis talle rate.ee vahendusel nii individuaalkirju kui kommenteeris avalikult. Tol ajal oli tema kasutajanimi rate.ee portaalis ja nimi oli ka juures. Süüdistatava nimi rate.ee-s oli . Politseile ta danel10203 politician

näitas neid kirju. Toimiku lehekülgedel 72-82 asub nimetatud kirjade loetelu. Osad kirjad ta kustutas ka kohe ära. Umbes nädala pärast võttis Andrei Smirnov temaga ühendust, et rääkida.

Nad pidid viimase maja juures kokku saama, ta ei teadnud, et ka süüdistatav seal viibib. Süüdistatav ja Andrei Smirnov tulid koos välja, neil olid käes mingid paberid, millele ta pidi alla

kirjutama. Nad ütlesid, et kuna ta on mentide sõber ja on R.S-ile võlgu selle eest, et ta on väljas, peab ta võlakirjale alla kirjutama. Nad nõudsid talt 100 000 krooni. Ta ei kirjutanud alla ja sõitis minema. Paar korda on ta süüdistatavat ka linnas näinud, too on teda sõimanud mendiks. Ta

on kindel, et rate.ee-s olnud kirjad saatis süüdistatav, kuna R.S-i nime all olid ka viimase pildid ning rate.ee on kinnitanud, et need pildid on õiged. Süüdistatav ei ole isiklikult tema poole pöördunud, et ta oma ütlusi muudaks. Tunnistaja töötab IT-spetsialistina ja selgitas kohtus, et juhul, kui isik loob arvutis dokumendi,

mida ta ei salvesta, saab dokumendi pealkirjaks kas või , new document new office document

automaatsalvestuse korral võib dokumendi pealkirjaks saada ka teksti esimene lause. Paljud arvutiprogrammid pakuvad salvestamisel teksti esimesi sõnu faili pealkirjaks.

Süüdistatav R.S kohtus end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Süüdistatava ütluste kohaselt ei ole loogiline, et ta andis kannatanule mingi paberi, kuna

kohtumine toimus juhuslikult ja ta ei saanud selle paberiga kogu aeg ringi käia. Süüdistatav kinnitas, et ta ei ole kannatanule mingit paberit andnud ega teda ähvardanud. Toimiku leheküljel

32 asuval vaatlusprotokollis süüdistatava arvuti kõvakettalt leitud dokument, milles on sõnaühendid „H.L. peab ütlema“, on süüdistatava arvates politsei poolt fabritseeritud. Süüdistatav kinnitas, et kasutas 2006.a suhtluskeskkonda rate.ee nime all ning kirjutas D.M. kohtus politician ette loetud kirjad, kuid ei ähvardanud teda ega käskinud ütlusi muuta. Ka toimiku lehekülgedel 56-61 asuvad kirjad, mis võeti Nikolai R.S-i valdusest ära kinnipidamiskohas, on tema poolt

kirjutatud, kuid ta pole seal maininud tunnistajate ähvardamist ega ütluste muutmist. 2006.a

4(6) oktoobris kohtus ta Tartu arestimajas H.L. kolmeks sekundiks. Nad teretasid ja rohkem nad sel päeval üksteist näinud. Pärast läks ta koos kaitsjaga viimase autoga kesklinna. Süüdistatav leidis,

et on vajalik teha DNA proov, et tuvastada, kas ta hoidis käes kõnealust paberit, mille ta

väidetavalt H.L. oli üle andnud. Ta ei ole seda paberit varem näinud. Samuti ei ole ta kunagi käinud kannatanu elukohas üksi ega koos Andrei Smirnoviga. D.M. kohtus ta ühel korral, Andrei Smirnov oli ka juures. Ta sai teada, et keegi oli tema venna kohta valeütlusi andnud ja kui nad kohtusid, siis ta nimetas tõesti D.M. mendi sõbraks. Ta küsis D.M., kui palju too oli tema vennale võlgu, et tal on advokaadi jaoks raha vaja. Ta ütles, et kui oled võlgu, siis kirjuta. D.M. ehmatas

seepeale ja sõitis ära. Tal polnud midagi käes, ta ei saa aru, kuidas D.M. saab öelda, et oli laenuleping 100 000 kroonile. Sellest summast sai D.M. teada H.L. käest. H.L. ta ei ole mingit

võlga tagasi küsinud. Samuti ei andnud ta arestimajas tol päeval H.L. mingeid juhiseid või pabereid. Kohtus avaldati süüdistatava eeluurimisel antud ütlused, kus süüdistatav väitis, et ta ei mäleta, kas ta tol päeval H.L. mingi paberi üle andis või mitte, kuna tal oli kaasas palju pabereid. Süüdistatav väitis kohtus, et tol ajal ta ei teadnud, kes on H.L., vaid sai kokku ühe inimesega, kes küsis, kuidas vennal läheb. Ta ei teadnud siis, et C ja H.L. on üks ja sama isik. Paberi andis ta arestimajas hoopis ühele oma venna sõbrale ja sellest isikust ta rääkiski esialgu ülekuulamisel.

Dokumentaalsed tõendid asja kohta.

22.11.2006.a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, (tl 27-28) mis kajastab H.L. poolt politseile välja antud A4 formaadis valget paberit trükitud kirjaga, on paberil kirjas: „H.L. peab ütlema:“ ning selle kirje all on välja toodud 10 erinevat punkti; „D.M. peab ütlema:“ ning selle kirje all on välja toodud 6 erinevat punkti; „V.H. peab ütlema:“ ning selle kirje all on välja toodud 5 erinevat punkti.

Läbiotsimise protokolli (tl 5-7) andmetel leiti 14.11.2006.a läbiotsimise käigus R.S-i elukohas Tartus, X 2 muuhulgas lauaarvuti, milles oli kõvaketas Seagate 80 GB s/n 5JV09GYT. Asitõendi vaatlusprotokolli (tl 29-32) andmetel leiti eelnimetatud andmekandjalt fail nimetusega „H.L. peab ütlema.LNK“, mis oli loodud 13.09.2006.a.

R.S-i kirjad Nikolai R.S-ile (tl 56-61), mis ettekande (tl 55) kohaselt avastati läbiotsimise käigus Nikolai R.S-i kambrist. D.M. rate.ee konto väljatrükk (tl 72-82). H.L. ütlused tunnistajana kriminaalasjas nr 05260101879 (tl 119-121).

Kohus, asja arutanud ja hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal,

et R.S-i süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista KarS § 322 järgi.

Kannatanu ja süüdistatava ütlustega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg ja koht. Kuriteo

toimepanemine on tõendatud kannatanu ütlustega selle kohta, et süüdistatav andis talle 2006.a

oktoobri alguses Tartu arestimaja juures paberilehe valeütlustega ning ähvardas kannatanut, et kui too kohtus nii nagu paberil seisab, ei räägi, saab ta peksa ning temaga on kõik läbi. Samuti

tõendab käesolevas asjas süüdistatava süüd kannatanu poolt politseile üle antud paber, millele süüdistatav on märkinud valeütlused, milliseid kannatanu, tunnistaja D.M. ja V.H. peavad tema

venna kriminaalasjas andma. Eelnimetatud ütluste kirjapanekut süüdistatava poolt kinnitab ka süüdistatava arvutist leitud fail, mille pealkiri kattub paberil oleva esimese lausega. Süüdistatav

on nii eeluurimisel kui kohtuistungil eitanud kannatanu valeütluste andmisele sundimist ja ähvardamist, samuti seda, et ta on koostanud oma koduarvutis paberi valeütlustega, mida H L, D.M. ja V.H. peavad istungil ütlema. Samas ei osanud süüdistatav kohtus selgitada, kuidas tema

5(6)

arvutist leiti fail nimega „H.L. peab ütlema“, mis on koostatud 13.09.2006.a, vaid viitas

võimalusele, et politsei on nimetatud dokumendi fabritseerinud. Kohus ei pea võimalikuks, et keegi teine peale süüdistatava on eelnimetatud paberi valeütlustega koostanud, kuna süüdistatava isiklikust arvutist leitud faili pealkiri kattub kannatanule antud paberil oleva esimese lausega ning

kõrvalistel isikutel puudus juurdepääs R.S-i arvutile, mistõttu on ilmne, et

valeütlustega paberi koostas süüdistatav. Samuti ilmestavad süüdistatava kalduvust inimestega manipuleerida ja neid ähvardada nii süüdistatava kirjad Nikolai R.S-ile, milles ta õpetab venda

süüd teiste kaela ajama kui ka suhtlusportaali rate.ee väljavõte tunnistaja D.M. kontolt, kus süüdistatav, kasutajanimega politician, ähvardas D.M., et juhul, kui ta midagi rääkis, mida ta ei pea

rääkima, ootavad teda suured probleemid. Kannatanu on kuriteosündmuse kohta andnud nii

eeluurimisel kui kohtus ühetaolisi ütlusi, mille tõelevastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et süüdistatava ütlused ei vasta kohtuistungil tuvastatud tegelikule olukorrale ja on antud enda süüstvabastamise eesmärgil.

KarS § 322 sätestab vastutuse sundimise eest valeütlust andma, kui see on toime pandud

vägivallaga. Asjaolu, et R.S-i poolt koostatud paberile kirja pandud ütlused olid

valeütlused, kinnitab H.L. ülekuulamise protokoll Nikolai R.S-i kriminaalasjas, millest nähtuvalt andis H.L. 12.07.2006.a ütlusi selle kohta, et Nikolai R.S tegeles narkootikumide

müügiga. Samas kriminaalasjas oli kaassüüdistatavaks D.M. ning tunnistajaks V.H. .

Süüdistatava poolt 13.09.2006.a koostatud paberil olid kirjas ütlused, mille kohaselt nii H.L.,

D.M. kui V.H. pidid muuhulgas kinnitama, et Nikolai R.S ei ole seotud narkoäriga. Kuigi H.L. ei pidanud Nikolai R.S puudutavas kriminaalasjas kohtus tunnistajana ütlusi andma, on KarS § 322 järgi kvalifitseeritav kuritegu lõpuleviidud vägivalla kasutamisega olenemata sellest, kas isik ka tegelikkuses valeütlusi andis.

Kannatanu H.L. kohtus antud ütlustega loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav, viibides 2006.a

oktoobris Tartu arestimaja juures, sundis kannatanut valeütlusi andma vägivallaga, mis seisnes kannatanu ähvardamises, et juhul, kui ta kohtus nii ei ütle nagu paberil kirjas, saab ta peksa ja

temaga on kõik läbi. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine hirmutamise

eesmärgil. Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu ütles kohtus, et tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, mis on usutav arvestades asjaolu, et kannatanu oli varem saanud paaril korda süüdistatava venna käest peksa

ning süüdistatav andis talle mõista, et teda on kodunt otsimas käidud. Süüdistatav väljendas selgelt tervisekahjustuse tekitamise võimalust kannatanule. Seega kaasnes valeütluste andmisele

sundimisele vägivald. Kuna süüdistatava eesmärgiks oli ähvardustega sundida kannatanut

valeütlusi andma, pani ta teo toime tahtlikult. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohtu seisukoht karistuse kohta

Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 322 kirjeldatud teo eest nähakse ette rahaline karistus või kuni neljaaastane vangistus.

Prokurör taotleb R.S-ile karistuseks 1 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 14.11.2006.-19.01.2007.a, s.o 2 kuud ja 6 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 9 kuud ja 24 päeva vangistust.

6(6)

Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, nõustub prokuröri

seisukohaga karistuse osas. Käesolevas kriminaalasjas on R.S pannud toime teise astme kuriteo. Kuriteo toimepanemisel puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Oma teoga üritas R.S

takistada tõe tuvastamist kriminaalmenetluses, rikkudes sellega õigusemõistmise põhimõtteid, mis on äärmiselt taunitav. Seega on R.S-i karistamine vangistusega põhjendatud.

Tsiviilhagid ja asitõendid

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Asitõendid – 2 A4 formaadis joonelist kaustikut, valge rebitud servaga paber ja ümbrikutaoline ese – mis on pakendatud ja antud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi, tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb R.S-ilt välja mõista järgmised menetluskulud:

1) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 krooni;

2) KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 109.60 krooni.

Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtunik