1-07-7471\12 · 1-07-7471\12 · Tallinna Ringkonnakohus
Decision Summary (Facts, Holding & Outcome)
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-7471 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Paavo Randma ja Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi T.H süüdistuss KrK § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14. septe...
Headnote / Official Regeste
AI generatedFull Text of the Judgment · 1-07-7471\12
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-7471 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Paavo Randma ja Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi T.H süüdistuss KrK § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14. septembri 2007.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav T.H Prokurör Robert Saareke
Süüdistatav T.H
sünd 22.01.1978.a. kodakondsuseta, elukoht x, varem seitsmel korral kohtu poolt karistatud Kaitsja Adv. Leelo Viil Asja läbivaatamise kuupäev 05. november 2007.a, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 14. septembri 2007.a otsus T.H süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise
soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei
kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva
jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
2
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
T.H tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 9 kuulise vangistusega,
mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 11.05.2007.a.
T.H tunnistati süüdi selles, et varem vargusi toime pannud isikuna varastas 23.03.2007.a Tallinnas Jõe 2 asuvast AS ORDI müügisalongist 2135 krooni maksva monitori
ning 19.04.2007.a kella 11.40 ajal Tallinna Linnavalitsuse hoone eest T. T jalgratta 5000 krooni väärtuses.
APELLATSIOONI SISU
T.H vaidlustab enda süüdistunnistamise jalgratta varguses. Viidates, et süüditunnistamine põhineb kahel tõendil – tunnistaja V. G ütlustel ja videosalvestiste fotodel – väidab apellant, et fotod oli ebakvaliteetsed ja tunnistaja on andnud ekslikult või teadlikult valeütlusi. Tema süütust kinnitab videosalvestise põhjalikum uurimine.
POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Prokurör leidis, et T.H süü on tõendatud, apellatsioon põhjendamata, maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Kohtukolleegium tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära
kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon selle tühistamiseks alust ei anna.
Apellandi seisukoht, et teda on jalgratta varguses 19.04.2007.a vääralt ja ebausaldusväärsete tõendite alusel süüdi tunnistatud, ei tugine ühelegi tõsiseltvõetavale argumendile. Maakohus on kriminaalasjas kogutud tõendeid põhjalikult analüüsinud ja veenvalt põhjendanud, miks ta leiab T.H süü vaidlustatud kuriteos tõendatud olevat. Tõsi, et põhiliseks tõendiks on T.H süü tuvastamisel olnud tunnistaja V. G ütlused, mille kohaselt ta nägi isikut, kes linnavalitsuse hoone eest jalgratta võttis ja sellega minema sõitis ning et sama isik viibis ka linnavalitsuse hoones, kuid lisaks neile ütlustele on V. G T.H foto järgi eksimatult ära tundnud, milles puudub igasugune alus kahelda. Videosalvestusest tehtud fotod kinnitavad seda, et V. G ei näinud jalgratta võtnud isikut üksnes vilksamisi, tal oli võimalus nimetatud isik piisava põhjalikkusega enda mällu talletada.
Mis puutub videosalvestuse kvaliteeti, siis sellest tehtud fotode järgi on T.H isik
tuvastatav. Kohtukolleegium osundab, et kriminaalasja materjalides on mõlema T.H-le süüks arvatud kuriteoepisoodi kohta videosalvestusest tehtud fotod /tl 9-12 ja 59- 62/. Võrreldes lehekülgedel 9 ja 62 olevaid fotosid, võib kahtluseta väita, et tegemist on ühe ja sama isikuga.
3
Süüdistatava poolt ringkonnakohtus esitatud etteheide kohtueelse uurimise puudulikkusele (teda ei vastastatud tunnistaja V. Giga) on samuti põhjendamatu. Kohtukolleegium märgib, et KrMS § 211 kohaselt koguvad kohtumenetluseks tõendusteavet, selgitavad kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud uurimisasutus ja prokuratuur.
Käesolev kriminaalasi lahendati süüdistatava soovil ja prokuröri nõusolekul esimese astme kohtus lühimenetluse korras, st KrMS 9. peatüki 1. jao sätteid järgides. Seega, KrMS §-s 233
lg-s 1 sätestatust lähtudes tunnistajaid välja kutsumata kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Eelnevat silmas pidades tugines maakohus otsust tehes õigustatult tunnistaja V. G kohtueelsel uurimisel antud ütlustele.
Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus tunnistas T.H põhjendatult süüdi T. T jalgratta varguses.
Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 14.09.2007.a otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata.
Malle Preimer Paavo Randma Ene Randmäe