1-07-13134\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-13134

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 08. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul

kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-13134

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Tatjana Talja

Prokurör Sirle Melk

Kaitsja Jelena Benevolenskaja

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Mikk Hamburgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Mikk Hamburg (isikukood: 37303300233; viibib Murru Vanglas

RESOLUTSIOON

Jätta Mikk Hamburg tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 22.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Mikk Hamburgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2 Mikk Hamburg tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 24.04.2002.a otsusega KrK § 100 järgi ja mõisteti karistuseks 8 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel mõisteti karistus selle otsuse ning Tallinna Linnakohtu 27.11.2001.a otsuse alusel mõistetud karistuse osas, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8 aastat vabadusekaotust.

Karistuse kandmise algus oli 15.06.2001.a ja lõpp on 15.06.2009.a.

Kinnipidamisasutuses Mikk Hamburgi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on Rummu Erikutsekoolis läbinud arvuti algõppe kursused. Ta on avaldanud soovi õppida väikeettevõtluse kursusel. M. Hamburg on käinud psühholoogi vastuvõttudel ning osalenud AA-koosolekutel. Hetkel tegeleb peamiselt spordiga. Viimase 4 aasta jooksul ei ole ta toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalik tööle asuda ehitajana firmasse OÜ Rumonul Grupp ja elama abikaasa juurde Kuressaarde.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldaja peab kinnipeetavat sobilikuks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks ja allutamiseks elektroonilise valvele 6 kuuks. Samas elukohas elavad täisealised isikud on nõus süüdimõistetu ennetähtaegse vabanemisega koos elektroonilise valve kohustusega.

Mikk Hamburg taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ja on nõus elektroonilise valvega. Kannab karistust tapmise eest. Vangistuse jooksul on 5-korral distsiplinaarkorras karistatud, viimati 4,5 aastat tagasi. Elu- ja töökoht on vabaduses olemas.

Prokurör ei toeta Mikk Hamburgi ennetähtaegset vabastamist. Ta on kriminaalkorras 6-korral karistatud ning vangistuseski viibib korduvalt. Vaatamata varasematele vangistuskogemustele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ning tema toimepandud kuriteod on muutunud üha ohtlikumaks. Praegusel hetkel kannab ta karistust raskeima isikuvastase kuriteo sooritamise eest. Ka vangistuses ei ole tema käitumine olnud korrektne ning ta on toime pannud mitmeid distsiplinaarrikkumisi, mis ohustavad vangla sisejulgeolekut. Kuigi tal on olemas eeldused elektrooniliseks järelevalveks, leian, et isiku, kes on varemalt korduvalt karistatud ning kes ka vangistuses pole suutnud käituda korrektselt, ennetähtaegne vabastamine ja allutamine elektroonilisele valvele on ebamõistlik. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et vangistusest on tal ärakandmata jäänud üle 1,5 aasta.

Kaitsja taotleb M. Hamburgi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Abikaasa koos 1-kuulise tütre ja vanemad ootavad ja toetavad teda.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M. Hamburgi, prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et M. Hamburg tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Hamburgi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ta on kriminaalkorras 6-korral karistatud ning vangistuseski viibib korduvalt. Vaatamata varasematele vangistuskogemustele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ning tema toimepandud kuriteod on muutunud üha ohtlikumaks. Praegusel hetkel kannab ta karistust raskeima isikuvastase

3 kuriteo sooritamise eest. Ka vangistuses ei ole tema käitumine olnud korrektne ning ta on toime pannud mitmeid distsiplinaarrikkumisi, mis ohustavad vangla sisejulgeolekut. Kuigi tal on olemas eeldused elektrooniliseks järelevalveks, kohus leiab, et isiku, kes on varemalt korduvalt karistatud ning kes ka vangistuses ei ole suutnud käituda korrektselt, ennetähtaegne vabastamine ja allutamine elektroonilisele valvele on ebamõistlik. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et vangistusest on tal ärakandmata jäänud üle 1,5 aasta.

Arvestades M. Hamburgi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik