1-07-8129\9 · 1-07-8129\9 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-8129 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Paavo Randma ja Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi L.G süüdistuss KrK § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18. septembri 2007.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav L.G Prokurör Maksim Kink

Süüdistatav L.G

sünd 15.07.1986.a. Eesti kodanik, elukoht x, varem korduvalt kohtu poolt karistatud Kaitsja Adv. Liis Toomsalu Asja läbivaatamise kuupäev 05. november 2007.a, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 18. septembri 2007.a otsus L.G süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise

soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei

kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

L.G tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati 3 kuulise vangistusega,

mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 23.08.2005.a otsusega mõistetud kandmata karistuse – 1 aasta ja 2 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 18.05.2007.a.

L.G tunnistati süüdi kahes varguses ja ühes varguse katses – olles varem vargusi

toime pannud isik, tungis ta 30.01.2007.a Tallinnas x remonditavasse hoonesse ja püüdis

sealt OÜ-le Semir Grupp kuuluvaid tööriistu 12 850 krooni väärtuses varastada; 2007.a.

veebruari lõpus varastas Tallinnas x korterist J. T ehted kokku 3500 krooni väärtuses ja

04.05.2007.a varastas enda poolt remonditavast korterist x G. I digitaalfotoaparaadi 5000 krooni väärtuses.

APELLATSIOONI SISU

L.G vaidlustab maakohtu otsuse üksnes karistuse mõistmise osas, olles seejuures nõus ka

talle mõistetud karistusmääraga, taotleb aga vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ja

kriminaalhoolduse kohaldamist. Apellatsioonis väidab L.G, et sellesisulise taotluse ta kohtus esitas, kuid kohtunik nõudis temalt kirjalikku avaldust ja leidis, et taotluse üldkasuliku töö kohaldamiseks oleks ta pidanud esitama varem.

POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et apellatsioon ei ole põhjendatud, maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

Süüdistatav ja tema kaitsjad toetasid apellatsiooni ja taotlesid mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et süüdistatav ei kajastanud apellatsioonis

esimese astme kohtuistungil toimunut asjakohaselt. KarS § 69 lg 1 sätestab, et vangistus

asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Kohtuistungi protokolli kohaselt ei ole L.G-lt nõusolekut üldkasulikule tööle asumiseks küsitud ning ta ei ole ka ise selleks selgesõnaliselt soovi avaldanud /tl 161-162/. Seetõttu puudus maakohtul alus asuda vaagima, kas L.G on isikuks, kelle puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise alused ning märkis oma otsuses põhjendatult, et kaitsja poolt kohtulikes vaidlustes avaldatud taotluse

süüdistatavale mõistetava vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga jätab kohus tähelepanuta.

Kohtukolleegium märgib, et kuigi L.G puhul esinevad üldkasuliku töö formaalsed

eeldused – teda on karistatud vähem kui kaheaastase vangistusega ning ta on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga, ei ole KarS § 69 kohaldamine võimalik. Kuigi seadus ei sea otseselt tingimusi toimepandud kuriteo raskuse ja süüdlase isiku kohta, ei tohi siiski järeldada,

3

nagu ei tuleks nimetatud tunnuseid üldkasuliku töö kohaldamisel üldse arvestada.

Kohtukolleegium on seisukohal, et üldasuliku töö kohaldamise võimalus on välistatud L.G isikust lähtudes. L.G on õigusrikkumiste toimepanemise eest karistatud kokku kahekümnel korral – kuuel korral kriminaalkorras varavastaste kuritegude toimepanemise eest

ning kuueteistkümnel korral väärtegude toimepanemise eest /tl 71-73/. 23.08.2005.a kohtuotsusega vabastati L.G tingimuslikult karistusest ja määrati katseajaks kaks aastat.

Sellega kohtu poolt väljendatud usaldust aga L.G kuritarvitas, sest jätkas nii uute varavastaste kuritegude kui väärtegude toimepanemist. Seega on ilmne, et kriminaalhooldus

tema suhtes karistuse eesmärke ei täida. KarS 69 kohaselt on aga lisaks üldkasuliku töö tegemise kohustusele süüdimõistetul kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud

kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Nii nagu vangistusest tingimisi vabastamise

puhul, tuleb hinnata, kas süüdimõistetu senine käitumine võimaldab eeldada usaldust tema suhtes, et ta rohkem kuritegusid toime ei pane ning et üldkasulik töö saab edukalt sooritatud. Kohtukolleegium on seisukohal, et L.G käitumise põhjal seda eeldada ei saa.

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18.09.2007.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Paavo Randma Ene Randmäe