1-07-12282\7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-07-12282

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7.november 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-12282 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Meelika Aava, Jüri Paap Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 2.oktoobri 2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava I.N-i apellatsioon RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras:

jätta I.N-i apellatsioon Harju Maakohtu 2.oktoobri 2007 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates määrusest teadasaamisest.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu 2.oktoobri 2007 otsusega mõisteti I.N süüdi KarS § 424 järgi ning karistati vangistusega 3 (kolm) kuud .

KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendati I.N-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võeti I.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Kkaristuse kandmise aja alguseks loeti 30.september 2007.a.

2 I.N mõisteti KarS § 424 järgi süüdi selles, et tema, olles 27.12.2004.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud Liiklusseaduse § 74`19 järgi rahatrahviga

10500 krooni ning karistus ei ole kustunud, taas 30.09.2007.a. kella 21.35 ajal Harjumaal Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 17. kilomeetril juhtis sõiduautot Ford Sierra reg. nr. xxx-xxx, olles alkoholijoobes, seega juhtis mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Maakohtus tunnistas I.N ennast täielikult süüdi.

I.N-i karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus.

Raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud, kuid varasemad karistused ei ole mõjutanud teda

kuritegude toimepanemisest loobuma. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada vangistusega.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Maakohus arvestas karistust kergendava asjaoluna I.N-i puhtsüdamlikku kahetsust.

Vangistuse kohaldamisel võttis kohus arvesse, et tegemist on varem

kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga, keda varasemad karistused ei ole mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma.

Süüdistatav I.N esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas. Ta palub tungivalt kergendada temale mõistetud karmi karistust ja vähendada seda kasvõi mingi osa võrra. Ta on perekonna ainuke sissetulekuallikas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on I.N-ile karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks I.N-i karistamist just vangistusega. Sisuliselt ei ole mõisteud karistuse liiki vaidlustanud ka süüdistatav

ise. Ärakandmisele mõistetud 2 kuud vangistust on sanktsiooni alammäära ja

ülemmäära arvestades , sanktsiooni alammäärale ligilähedane karistus. Apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi põhjendust, mis annaks mõistetud lühiajalise

vangistusmäära lühendamiseks seadusliku aluse. Seetõttu ei saa vaidlustatud

kohtuotsusega I.N-ile mõistetud ärakandmisele kuuluvat 2 kuulist vangistust lugeda põhjendamatult karmiks karistuseks. Maakohus on põhjalikult ja arusaadavlt motiveerinud I.N-ile mõistetud karistusmäära ja liiki.

Käesolevaks ajaks on I.N ära kandnud üle poole karistusest ja ajaks, mil tema poolt esitatud apellatsioon kohtuistungile läbivaatamiseks määrataks, oleks karistus juba sisuliselt kantud. Ka on apellatsioonikohtu istungist kaitsja osavõtt kohustuslik, mis tähendab sisuliselt seda, et käesolevas määruses eelpool toodud

3

apellatsioonikohtu sama seisukoha põhjendamine apellatsioonikohtu otsuses, tooks kaasa süüdistatavale ka kaitsjatasu hüvitamise kohustuse.

Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka

otstarbekaks arutada I.N-i

poolt apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil..

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

Julia Katškovskaja Meelika Aava Jüri Paap