1-07-10177\7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-07-10177

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2007. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-07-10177 (06257000109) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi H.I süüdistus KarS § 424 ja § 215 lg 1 järgi Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav H.I – elukoht *, isikukood xxx, *, haridust

*, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel karistatud: 1)

25.07.2003 Lääne PP poolt KarS § 262 alusel rahatrahviga 4800

krooni, milline asendatud Lääne Maakohtu 26.05.2004 otsusega arestiga 8 päeva, arest kantud; 2) 25.07.2003 Lääne PP poolt KarS

§ 262 alusel rahatrahviga 4800 krooni, milline asendatud Lääne

Maakohtu 26.05.2004 otsusega arestiga 8 päeva, arest kantud 3) ; 05.04.2004 Lääne PP poolt Liiklusseaduse § 74-19, Liiklusseaduse

§ 74-1 lg 1 alusel rahatrahviga 11 040 krooni, milline Lääne Maakohtu 16.02.2005 otsusega asendatud arestiga 18 päeva, arest kantud; 4) 29.11.2004 Lääne PP poolt Liiklusseaduse § 74-1 lg 1,

Liiklusseaduse § 74-31 ja Liikluskindlustuse seaduse § 66-1 lg 3

alusel rahatrahviga 3000 krooni, milline Lääne Maakohtu

28.10.2005 otsusega asendatud arestiga 5 päeva, arest kantud; 5)

19.12.2004 Lääne PP poolt Alkoholiseadus § 70 alusel

rahatrahviga 1200 krooni, milline Lääne Maakohtu 28.10.2005

otsusega asendatud arestiga 2 päeva, arest kantud; 6) 31.12.2004 Põhja PP poolt Liiklusseadus § 74-31, Liiklusseadus § 74-17 alusel rahatrahviga 13 500 krooni, trahv osaliselt tasumata; 7) 18.03.2005 Lääne PP poolt Liiklusseaduse § 74-36 lg 1 alusel rahatrahv 1200

krooni, milline Lääne Maakohtu 28.10.2005 otsusega asendatud

arestiga 2 päeva, arest kantud; 8) 07.10.2005 Lääne PP poolt Liiklusseaduse § 74-1 lg 1, Liiklusseadus § 74-17, Liiklusseadus §

2 74-31 ja Liikluskindlustuse seaduse § 66-1 lg 3 alusel rahatrahviga

6000 krooni, mis on tasutud, 9) 28.02.2006 Lääne PP poolt liiklusseaduse § 741 lg 1, § 7417 lg 1, § 7431 lg 1 järgi rahatrahviga 6000 krooni, mis on tasutud, 10) 26.06.2006 Lääne PP poolt KarS

§ 262 alusel rahatrahviga 1200 krooni, mis on tasutud, 11) 11.05.2006 Lääne PP poolt liiklusseaduse § 741 lg 1, § 745 , § 7435

lg 1, § 747

järgi rahatrahviga 6000 krooni, mis on tasutud, 12) 15.12.2006 Lääne PP poolt liiklusseaduse § 741 lg 1, KarS § 276

järgi rahatrahviga 6000 krooni, mis on osaliselt tasumata, 13)

24.05.2006 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 ja § 200 lg 2 p 7

järgi 3 aastat vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Advokaat Ruth Sild

RESOLUTSIOON

1.Õigeks mõista H.I KarS § 215 lg 1 järgi. 2.Süüdi mõista H.I KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud. ja karistada teda (kuus) KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud 6 kuulist vangistust Pärnu Maakohtu 24.05.2006 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-3978 mõistetud ärakandmata 3 (kolme)

aasta vangistuse võrra, (kolm)

mõista H.I-le liitkaristuseks vangistus 3 aastat 6 (kuus)

kuud. Vangistuse kandmise alguseks lugeda H.I poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist. 3. Kohtute raamatupidamiskeskusel tagastada H.I-le

peale kohtuotsuse jõustumist

H.I poolt 19.10.2007 Rahandusministeeriumi kontole /Hansapank a/a nr 221013921094, viitenumber 3100057277/ kantud

ettemaks kriminaalasjas 25 000 krooni. 4 lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise . KarS 50 lg 1 p 1 alusel võtta H.I-lt õigus 1 aastaks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. (üheks) KarS § 55 lg 1 alusel

määrata, et lisakaristus laieneb põhikaristuse s.o. vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 5. Tühistada H.I suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld peale H.I poolt vangistuse kandmisele asumist peale kohtuotsuse jõustumist.

6. Välja mõista H.I-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud / : tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, viitenumber

2800049696. Maksekorralduse selgitusse kirjutada – Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-07-10177, kohtukulu liik (sundraha, kaitsjatasu, koopiate tegemise kulu)/: - sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni; - määratud kaitsjale makstud tasu 4301 krooni 10 senti; (neli tuhat kolmsada üks) - koopia tegemise kulu 94 krooni 10 senti . (üheksakümmend neli) Nõuded kriminaalmenetluse kulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja edastatakse kohtutäiturile, lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi kelle eest nõue tasutakse. 7. Saata kohtuotsus peale jõustumist Riiklikule Autoregistrikeskusele juhtimisõiguse äravõtmise osas märke tegemiseks registrisse.

3

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon,

teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS H.I süüdistatakse selles, et tema võttis 08.02.2007.a päevasel ajal Lääne maakonnas

Kullamaa vallas Üdruma külas poodi sõitmiseks omavoliliselt M T kuuluva sõiduauto Audi 100 registreerimismärgiga 713TEJ väärtusega 25 000 krooni ning sõitis sellega kuni kella 13.30-ni, mil politsei ta Liivi-Üdruma teel kinni pidas.

Sellise tegevusega, H.I pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse H.I selles, et tema, olles 24.05.2006.a. Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumaja poolt karistatud KarS § 424 ja § 200 lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 aastat tingimisi 18-kuulise katseajaga, juhtis 08.02.2007.a. kella 13.30 ajal mootorsõiduki juhtimisõigust omamata Lääne maakonnas Kullamaa vallas Liivi-Üdruma teel M T kuuluvat sõiduautot Audi 100

registreerimismärgiga 713TEJ joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,42 mg/l kohta), millega rikkus liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis.

Sellise tegevusega pani H.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem sellise teo eest karistatud, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdistatav H.I

andis kohtus ütlusi, et 08.02.07 oli kodus ja läks M T juurde. M T elab tema all korrusel, samas majas. Seal istus, tegi suitsu ja siis oli vaja seltskonnal poodi minna, võib-olla alkoholi järgi. Enne poodi minemist, ennem kodus tarvitas ise ka alkoholi (pool tundi enne M T juurde minemist), M T juures alkoholi ei tarvitanud. M T juures olid veel V R ja O. Poodi

mõtlesid minna M T autoga. Tema hakkas autot juhtima. Ise istus rooli. Mõtles, et seda alkoholimõju enam pole, et see õlle on juba välja läinud. Tundis, et on kaine. Autovõtmed sai M T käest, kes tuli ka ise kaasa. Politsei pidas nad kinni. Algul tuli poltiseibuss,

sõitis mööda (vilkureid ei olnud peal), siis hakkas vist ringi keerama, nemad läksid kurvi taha, politsei pani vilkurid peale, nad said natuke edasi sõita ja oli teine politseiauto ees, millest ei olnud võimalik mööda sõita. Algul ei saanudki aru, et pidi peatuma, politseibuss sõitis kõrvalt mööda, pani vilkurid peale ja siis natukese aja pärast oli eraauto tee peal ees. Peale kinnipidamist viidi teda

politseiautosse, alkoholijoovet mõõdeti. Oli joobenäiduga nõus. Mootorsõiduki juhtimise õigust ei olnud. Istus rooli, kuna oli kõige kainem selles seltskonnas.

Politseis alguses kohe ei tunnistanud, et M T oli kaasas, et M T ei saaks trahvi, võttis süü enda peale. Mõtles selle peale, et oli katseaeg kohtu poolt määratud. Ei tea ise ka miks ikkagi ise rooli läks.

4 Endal ei olnud alkoholi poest tarvis. Kuna oli kõige kainem, siis ütles, et võib ise sõita. Pood oli M T

elukohast 6- 7 km.

Kahetseb tegu. Alkoholi tarvitab praegu korra nädalavahetusel, seda on võimalik vältida. Ei ole siiani vältinud, sest kui läheb peole, siis saab võetud. Autot ei juhi enam, juhtimisõigust ei ole, pole kunagi olnudki. Väärteokaristused, mis on saadud, mis on seotud liiklusega, need on saanud sõitmiste eest, tal oli auto. Praegu autot ei ole. Ei tea, miks on ilma juhtimisõiguseta sõitnud.

Töötab Tallinnas ehitusel. On praegu katseajal ja on töötanud selles kohas poolteist kuud. Kolm kuud on katseaeg ja siis vaadatakse, kas võetakse ametlikult tööle või ei võeta. Mustalt on töötanud

enne seda kogu aeg peale eelmist kohtuotsust. Kõik need aastad. Katseaeg on kulgenud hästi. Katseaja kohustus on olnud, et ei teeks lollusi ja ei sõidaks autoga. Teadis, et ei tohi seda teha. Iga kuu käis kriminaalhooldaja juures. Rääkis temaga juttu ja andis allkirja. Rääkisid teemadel, et kuidas läinud on ja millega tegeleb. Ei tea, mis kriminaalhooldusel puudu jäi. Kriminaalhooldajaga alkoholi tarvitamisest juttu ei ole olnud. Katseajal on rohkem mõtlema hakanud, kõige selle värgi peale. Kõige nende jamade peale, mis kaelas on. Et trahvid likvideerida. Trahvid on tasutud enda

teenitud rahade eest, osad on aidanud tasuda ema. On hakanud oma käitumist ka rohkem

kontrollima, kuid milles see kontrollimine seisneb, ei oska vastata. Tahab normaalse inimese elu

elada. On elanud normaalset elu peale seda autosõitu, see mida kohtus arutatakse. Selle kuriteo toimepanemine on mõju avaldanud, see vangistus ikka. Ennem ei mõelnud selle vangistuse peale üldse. Peale seda, kui joobes juhtimise veebruaris toime pani ei ole enam mingeid muid väärtegusid toime pannud, meelde ei tule midagi. Tunneb, et on muutunud seadusekuulekamaks

Praegusel hetkel on tasumata rahalisi karistusi Tarvi Söömerile 7000 krooni ja Prigodale 5000 krooni millegagi. Need saavad ka lähiajal tasutud. Katseaja jooksul on ka maksnud.

Perekond toetab, kõige rohkem lävib emaga. Nädalavahetustel on ema juures, Tallinnas on üürikorteris.

Soovib kanda rahalist karistust, sellepärast tegi ettemaksu kohtudeposiiti. Majanduslik olukord ei sunni uusi kuritegusid toime panema. Võttis kohtueelses uurimises venna pärast süü omaks, et vend karistada ei saaks, ei mõelnud selle peale, et endal on palju rohkem karta.

Tunnistaja M T andis kohtus ütlusi, et 08.02.2007 oli kodus. Oli V R ja võtsid napsu. Vend M tuli hiljem Nii palju kui tema teab, siis M pudel õlut jõi. Oli üleval. Üldse ei läinud magama. Ei oska öelda täpset aega, kaua alkoholi tarvitasid. Talle kuulub sõiduauto Audi 100 reg märgiga 713 TEJ. Autovõtmed olid tema taskus. Koos läksid

Liivile poodi - tema, Margo, V ja üks sõber oli veel. Ei tea, kelle mõte oli poodi minna. Ise ei sõitnud, sest oli väga purjus, ka V R oli purjus, olid kaua juba koos olnud. Arutasid ja leidsid, et

Margo sõidab. Autot juhtis Margo, sest ta oli kõige vähem joonud, sõitis kodust kuni

kinnipidamiseni. Tema istus taga. Autovõtmed andis Margole tema, sest nagu ta ennist ütles, oli Margo kõige vähem alkoholi tarvitanud. Pudel õlut tema teada ja tükk aega tagasi. Teadis, et H.I ei ole juhtimisõigust. Auto väärtus on mingi 25 000 krooni. Kohtueelsel uurimisel rääkis seda, et väsis ära ja läks magama, et vältida trahvi saamist auto andmise

eest teisele inimesele. Sellepärast ütles ka seda, et sel põhjusel ei lubanud kunagi Margol autot juhtida Kõigepealt andis Margo ütlusi ja siis ei saanud enam ringi pöörata, sest Margo võttis kõik enda peale. Kui nad vahele jäid, siis Margo viidi politsei autosse ja teda suruti enda autosse tagasi

ja ei lubatud enam midagi teha. Tahtis selgitada ja autodokumente viia, et autot ära ei viidaks.

Politseis ei selgitatud, et võib ütluste andmisest keelduda, kutsuti politseisse ja hakati tunnistusi võtma. Ise uurija käest ei osanud küsida, et kas võib ütluste andmisest keelduda, sest ei ole ennem kokku puutunud tunnistuste andmisega.

5

Politsei märguandega - vilkuritega toimus kinni pidamine. H.I ei peatanud kohe autot, politseibuss sõitis vastu ja natukene mööda minnes pani vilkurid peale ja nad ei saanud aru, miks

need vilkurid pandi. Politsei sõitis siis järgi ja siis tuli teine politsei neile vastu. Teine auto oli eravärvides.

Kriminaalasjas on kogutud järgmised : kirjalikud tõendid

- tl 2 on , mille kohaselt on H.I suhtes väärteomenetluse lõpetamise määrus 08.02.2007 toimunud sündmuse, mis on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-19 lg 1, § 74-1 lg 2, § 74-35 lg 1 järgi väärteomenetlus lõpetatud ja alustatud KarS § 424 alusel kriminaalmenetlust.

- Tl 4 on , mille kohaselt protokoll joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel

08.02.2007 kell 13.30 on Julgestuspolitsei Liiklusjärelevale Talituse vanemkonstaabel K.Tikerpe

teostanud H.I joobeseisundi tuvastamise indikaatorvahendiga LION SL2 nr JL15 –

indikaatorvahendi näit punane. Teostatud on ka täiendav test kasutades indikaatorvahendit LION 500 nr JL1, indikaatorvahendi näit 0,42 mg/l. Tuvastamise tulemus – alkoholijoove. H.I on

protokolli allkirjastanud, kirjutades, et nõustub tuvastamise tulemusega ja joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest loobub. - Tl 23 on koopia auto , mille kohaselt sõiduauto Audi 100 reg nr 713TEJ registreerimistunnistusest kuulub M T.

-Tl 38 -56 on H.I , millest nähtuvalt on H.I karistatud karistusregistri õiendid kriminaalkorras ühel korral ja vääreokorras 12 korral.

-Tl 57-61 on , mille kohaselt on H.I-le mõistetud järgmised Lääne Maakohtu määrused

väärteokaristused asendatud arestiga: 1) Lääne PP 25.07.2003 otsusega väärteoasjas nr 2570,03,001128 määratud ja tasumata rahatrahv 4800 krooni arestiga 8 päeva , 2) Lääne PP

25.07.2003 otsusega väärteoasjas nr 2570,03,001127 määratud ja tasumata rahatrahv 4800 krooni

arestiga 8 päeva, 3) Lääne PP Haapsalu PJ 05.04.2004 otsusega väärteoasjas nr 2570,04,000380

määratud ja tasumata rahatrahv 11 040 krooni arestiga 18 päeva, 4) Lääne PP Haapsalu PJ

29.11.2004 otsusega väärteoasjas nr 2570,04,001825 määratud ja tasumata rahatrahv 3000 krooni arestiga 5 päeva

- Tl 63 -66 on , mille kohaselt H.I on süüdi Pärnu Maakohtu 24.05.2006 kohtuotsus mõistetud KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega 6 kuud. Süüdi mõistetud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel on liitkaristuseks mõistetud vangistus 3 aastat. Mõistetud vangistus on jäetud KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimuslikult kohaldamata 18 kuulise katseajaga. Katseaeg algas kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 24.05.2006. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel on H.I-lt lisakaristusena kohtu poolt ära võetud juhtimisõigus 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 01.06.2006.

- Tl 67-74 on H.I poolt väärtegude eest mõistetud rahatrahvide kohtutäiturite teatised tasumise kohta. Kohtutäitur I.Prigoda teatise kohaselt on H.I tasunud 31.12.2004 Põhja PP

LJO poolt määratud rahatrahvist 13500 kroonist 6590 krooni, tasumata 6910 krooni. Tl 70 oleva kohtutäitur T.Söömer teatise kohaselt on H.I tasunud Lääne LP 29.11.2004 otsusega välja

mõistetud rahatrahvi 3000 krooni, 19.12.2004 otsusega väljamõistetud rahatrahvi 1200 krooni ja

18.03.2005 otsusega väljamõistetud trahvi 1200 krooni. Menetlus nendes asjades on lõpetatud 22.05.2006. Lääne LP 11.05.2006 otsusega väljamõistetud rahatrahvist 6000 krooni on tasutud 3966 krooni ja 15.12.2006 otsuse alusel väljamõistetud rahatrahv 6000 krooni on tasumata. - Tl 75 on selle kohta, et H.I keskmise päevasissetuleku suurus 2006 oli 4 krooni. teatis - Tl 84 on selle kohta, et H.I ei oma mootorsõiduki juhtimise õigust. õiend

- kohtutäitur teade KT lt 23 on Tarvi Söömer , et H.I on 2007 aastal tasunud

täiteasjade nr 133/2007/96, 133/2006/869, 133/2006/550, 133/2006/345, 133/2005/1297 katteks kokku 20 000 krooni. -KT tl 24 on T.Söömer , mille kohaselt H.I on tasunud Lääne PP poolt kohtutäitur teade

määratud rahatrahvid alljärgnevalt: 1) 26.06.2006 määratud trahv 1200 krooni on tasutud

6

01.03.2007, 2) 11.05.2006 määratud trahv 6000 krooni on tasutud alljärgnevalt: 01.03.2007 3966

krooni ja 27.03.2007 2034 krooni, 3) 28.02.2006 määratud rahatrahv 6000 krooni on tasutud

01.03.2007, 4) 07.10.2005 määratud rahatrahv 6000 krooni on tasutud alljärgnevalt: 07.03.2006 2110 krooni, 15.11.2006 2186 krooni ning 01.03.2007 1704 krooni.

Prokurör loobus kohtuistungil süüdistusest KarS § 215 lg 1 järgi. KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdistatav tunnistab end süüdi ja kahetseb tegu. Süü on tõendatud. Tegu on toime pandud

otsese tahtlusega. Puudus juhtimisõigus. Süüd suurendab asjaolu, et ei peatunud politsei märguandele. Tegu on toime pandud katseajal, tingimisi vangistus oli mõistetud samasuguse kuriteo

eest, see karistus ei ole mõjutanud ja on jätkanud süütegude toimepanemist. Katseajal on toime pannud veel ka ühe liiklusalase süüteo. Rahaline karistus ei suuda H.I mõjutada ja tagada, et H.I ei paneks toime uusi kuritegusid. Prokurör taotles karistada H.I KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta, liitkaristuseks eelmise kohtuotsuse järgi ära kandmata vangistusega mõista vangistus 4 aastat ja lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks.

Kaitsja leidis, et kuriteo toimepanemine H.I poolt on tõendatud ja tegu vastab süüteokoosseisule. Kaitsja leiab, et H.I saab karistada rahalise karistusega. H.I esines kerge alkoholijoove ja seega ei ole tema süü keskmisest suurem. Karistust raskendavat asjaolu

ei esine. Väärtegude eest mõistetud rahalised karistused on enamuses kantud. Oluline, et kriminaalhooldaja on leidnud, et H.I puhul on toimunud olulised nihked seaduskuulekama

elu poole. On kogu aeg töötanud, kui varasemalt esines väärtegusid siis alates detsembrist 2006 enam mitte, 10 kuu jooksul on käitumine olnud laitmatu. Vangistuse mõistmisel katkeks kogu senine positiivne areng.

Kohtu seisukoht KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Prokurör loobus kohtuvaidluses H.I süüdistuses KarS § 215 lg 1 järgi.

KrMS § 310 sätestab, et kui prokurör loobub kohtuvaidluses süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Lähtudes eeltoodust, tuleb H.I süüdistuses KarS § 215 lg 1 järgi õigeks mõista.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule. KarS § 424 näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega – H.I enda ütlustega, tunnistaja Meelis H.I ütlustega, kirjalike tõenditega - protokolliga joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi

kasutamisel, karistusregistri õiendiga, Pärnu Maakohtu 24.05.2006 kohtuotsusega on tõendamist leidnud, et H.I on talle süüdistuses arvatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-30-06 on leitud, et: „…. politseiametnike kasutatav indikaatorvahend ei ole mõõtevahend, vaid seade, millega saab teha kindlaks vaid seda, kas isiku väljahingatavas õhus on alkoholi, piiritlemata selle kogust“. Lähtudes eeltoodud seisukohast leiab kohus, et süüdistusest tuleb välja jätta – „alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,42 mg/ l kohta“, kuna alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ei ole kindlaks tehtud mõõtevahendiga. Protokolliga joobeseisundi tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel on küll tõendamist leidnud, et H.I oli 08.02.2007

alkoholijoobes, kuid täpne alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ei ole selles kriminaalasjas

tõendamist leidnud. Täpse alkoholisisalduse kindlakstegemine aga ei olegi vajalik, kuna

7 alkoholijoove on tuvastatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja H.I on sellise tuvastamise tulemusega nõus olnud.

Tegu on õieti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, sest H.I on isikuks, kes on varem karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, see karistus ei ole kustunud. Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks H.I süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et H.I tuleb talle süüks arvatud süüdistuses KarS § 424 järgi (välja jättes süüdistusest sõnad „alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,42 mg/ l kohta“) süüdi mõista.

KARISTUS

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. Karistuse mõistmine H.I-le ongi käesoleva kriminaalasja vaidlusküsimus. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Prokurör taotles H.I karistamist vangistusega, kaitsja aga rahalise karistusega. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et H.I on kuriteo toime pannud kaudse tahtlusega. H.I andis kohtuistungil ütlusi, et ta arvas, et alkohol on juba lahtunud. Samas aga ei veendunud ta selles ja ei

olnud ka täiesti kindel, et ta tõepoolest kaine on. Olles eelnevalt tarvitanud alkoholi ja seejärel

istudes autorooli, pidi H.I ilmselgelt pidama võimalikuks, et ta võib veel alkoholijoobes olla (vastupidises ei saanud ta kindel olla, kuna oli lähiajal alkoholi tarvitanud), kuid ta ei hoolinud sellest ja istus ikkagi autorooli. Siinkohal nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et H.I tegi otsuse autorooli istuda ja autot juhtida, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, väga kergekäeliselt. Tal ei olnud vaja auto juhtida ja keegi teda selleks ka ei sundinud. H.I süüd suurendab asjaolu, et tal puudus juhtimisõigus. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et H.I süü on suurem, kuna ta ei peatanud autot

politsei märguande peale. Siinkohal nõustub kohus kaitsja seisukohaga, et H.I osas on

kohustusliku peatamismärguande tahtliku eiramise osas algatatud väärteomenetlus (tegu on

toimunud 08.02.2007) /tl 54-56/ Liiklusseaduse § 74-30 lg 1 alusel. Vastavalt õiendile selles väärteomenetluses lahendit tehtud ei ole. Ka süüdistuses ei ole H.I-le süüks arvatud, et ta KarS § 424 järgi kvalifitseeritavat väärtegu toime pannes oleks eiranud tahtlikult politsei poolt antud peatamismärguannet. Seega leiab kohus, et käesolevas kriminaalmenetluses ei saa olla tõendamise

esemeks asjaolu, kas H.I eiras tahtlikult peatamismärguannet ja see ei saa ka tema süüd suurendada.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et H.I süü kuriteo toimepanemisel on keskmisest väiksem, sest esineb karistust kergendav asjaolu ja kuritegu on toime pandu kaudse tahtlusega, kuigi süüd suurendab juhtimisõiguse puudumine.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab

8 otsuses nr 3-1-40-04, et “nii maakui ka ringkonnakohus on KarS § 56 lg-t 1 tõlgendanud ülemäära

kitsalt. Nimetatud normi kohaselt on karistamise aluseks ja seega ka põhiliseks kriteeriumiks tõepoolest üksnes isiku süü. Sama lõike teisest lausest aga selgub, et karistuse mõistmisel tuleb peale

selle aluse arvestada ka teisi asjaolusid, sh. ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb kohtutel karistuse

mõistmisel silmas pidada ka karistuse kohaldamise eesmärke.

Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks - prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma - arvestama ka süüdlase isikut.“

Käesolevas kriminaalasjas on kohtule esitatud järgmised H.I iseloomustavad

tõendid: Kriminaalhooldaja esitas kohtule H.I suhtes alljärgneva / KT tl kohtueelse ettekande 17-19/ KOHTUALUSE (SÜÜDISTATAVA) OLUKORDADE JA SEISUNDITE LÜHIANALÜÜS Sotsiaalne olukord

* Tööga on Margo olnud pidevalt hõivatud, enamuse aega on töötanud ehitustöölisena. Kriminaalhooldaja hinnangul on pidev töötamine mõjunud positiivselt hooldusaluse motivatsioonile elada seaduskuulekalt. H.I-ga on ametnik kohtunud katseajal 15 korral Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Lihula esinduse ruumides. H.I oli kohe esimesel kohtumisel nõus kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema, saades aru, et see on temale endale kasulik katseaja edukaks läbimiseks. Kohtumised ja vestlused on olnud töised ja asjalikud. On rääkinud kriminaalhooldusaluse sotsiaalsest toimetulekust ja seadusekuuleka

elu elamisest. Omavahelisi arusaamatusi ja üksteise mittemõistmist esinenud ei ole ja kriminaalhooldusametniku hinnang katseajale on hea. Majanduslik olukord

* Majandusliku olukorra poole pealt ei ole küll kohtualusel vaja uusi kuritegusid toime panna.

Konkreetset riski uue kuriteo sooritamise ja H.I majandusliku olukorra vahel ei saa eeldada. Tervislik seisund *. Viimasel ajal on ema märganud tema käitumises teatud närvilisust, mille ta paneb eeloleva

kohtuprotsessi arvele. *. Kriminaalhooldaja hinnangul on risk uue võimaliku kuriteo ja H.I seisundi vahel minimaalne. H.I elukäigus ei ole märgata ka suurenenud impulsiivsust/ riskivalmidust. Varasem kriminaalne käitumine Karistusregistri andmetel on H.I karistatud: 1) 03.10.2001.a Lääne Politseiprefektuuri

poolt HÕS § 150 lg 1 järgi rahatrahviga 300 krooni, mis on tasutud 2) 24.08.2002.a Lääne

Politseiprefektuuri poolt HÕS § 150 lg 1 järgi rahatrahviga 300 krooni, mis on tasutud 3) 25.07.2003.a Lääne Politseiprefektuuri poolt KarS § 262 alusel rahatrahviga 4800.-krooni, milline

asendatud Lääne Maakohtu 26.05.2004.a otsusega arestiga 8 päeva, arest kantud 4) 25.07.2003.a

Lääne Politseiprefektuuri poolt KarS § 262 alusel rahatrahviga 4800.-krooni, milline asendatud

Lääne Maakohtu 26.05.2004.a otsusega arestiga 8 päeva, arest kantud 5) 05.04.2004.a Lääne Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74-19, Liiklusseaduse § 74-1 lg 1 alusel rahatrahviga 11

040.-krooni, milline Lääne Maakohtu 16.02.2005.a otsusega asendatud arestiga 18 päeva, arest kantud 6) 29.11.2004.a Lääne Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 71-1 lg 1, Liiklusseaduse §

74-31 ja Liikluskindlustuse seaduse § 66-1 lg 3 alusel rahatrahviga 3000.-krooni, milline Lääne

Maakohtu 28.10.2005.a otsusega asendatud arestiga 5 päeva, arest kantud 7) 19.12.2005.a Lääne

Politseiprefektuuri poolt Alkoholiseadus § 70 alusel rahatrahviga 1200.-krooni, milline Lääne

Maakohtu 28.10.2005.a otsusega asendatud arestiga 2 päeva, arest kantud 8) 31.12.2004.a Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseadus § 7431, Liiklusseadus § 74-17 alusel rahatrahviga 13 500.- krooni, trahv osaliselt tasumata 9) 18.03.2005.a Lääne Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74-

9

36 lg 1 alusel rahatrahv 1200.-krooni, milline Lääne Maakohtu 28.10.2005.a otsusega asendatud arestiga 2 päeva, arest kantud 10) 07.10.2005.a Lääne Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74- 1 lg 1, Liiklusseadus § 74-17, Liiklusseadus § 74-31 ja Liikluskindlustuse seaduse § 66-1 lg 3 alusel

rahatrahviga 6000.-krooni, mis on tasutud 11) 28.02.2006.a Lääne Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse § 741 lg 1, § 7417 lg 1, § 7431 lg 1 järgi rahatrahviga 6000 krooni, mis on tasutud 12)

26.06.2006.a Lääne Politseiprefektuuri poolt KarS § 262 alusel rahatrahviga 1200 krooni, mis on tasutud 13) 11.05.2006.a a Lääne Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse § 741 lg 1, § 745 lg 1, §

7435 lg 1, § 747 lg 1 järgi rahatrahviga 6000 krooni, mis on tasutud 14) 15.12.2006.a Lääne Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse § 741 lg 1, KarS § 276 järgi rahatrahviga 6000 krooni, mis on osaliselt tasumata. Kriminaalhooldaja hinnangul on H.I puhul märgata delikventse käitumise ilminguid, kuid siiski ei saa rääkida veel väljakujunenud mõtlemis – ja käitumismustritest ja seega on võimaliku uue kuriteo sooritamise risk madal. Ametniku hinnang uue kuriteo toimepanemise riskidele ja ohtlikkusele Isiku uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on: - Tuleb säilitada alaline elukoht. Jätkata töötamist. Tuleb säilitada alaline, pidev sissetulek. Jätkata

madala profiiliga elustiili. Alkoholist tuleb täielikult loobuda. Tuleb vältida probleemkäitumise ilminguid. Tuleb vältida alkoholi tarbimist. Tuleb muuta käitumist ja suhtumist ümbrits

- Järgmised asjaolud võivad vähendada ohtlikkust. Nendeks on alalise töökoha olemasolu, kindel sissetulek, kindel elukoht ja perekonna toetus. Seaduserikkuja peab ise olema motiveeritud muutuma ja ta peab ise tajuma ohtu, mida ta võib põhjustada.

KRIMINAALHOOLDUSAMETNIKU HINNANG KÄITUMISKONTROLLILE ALLUTAMISE KOHTA Karistusliik

Antud rikkumisest teatas H.I kriminaalhooldajale koheselt pärast toimunut ning kahetseb juhtunut väga. Kuni käesoleva ajani täitis H.I kontrollnõudeid ja kohustusi

väga korralikult. Kriminaalhooldusalune on teinud tõsiseid järeldusi oma senisest elust ja soovib

elada seaduskuulekat. Tema käitumises on märgata püüdu mitte sattuda intsidentidesse ning neid vältida. Võttes arvesse H.I käitumist katseajal ja tema motivatsiooni õiguskuulekaks

eluks, võiks tema õiguskuuleka käitumise jätkumine kriminaalhooldaja arvamusel olla tulemuslikum, kui ta jääks vabadusse. Tegevused ja/või kohustused riskide maandamiseks Tuleb säilitada alaline elukoht. Jätkata töötamist. Tuleb säilitada alaline, pidev sissetulek. Jätkata madala profiiliga elustiili. Alkoholist tuleb täielikult loobuda. Tuleb vältida probleemkäitumise ilminguid. Tuleb vältida alkoholi tarbimist. Tuleb muuta käitumist ja suhtumist ümbritsevasse kogukonda. Tuleb väärtustada vajadust ühiste väärtuste järele, mida aktsepteerivad kõik ühiskonna liikmed.

Järgmised asjaolud võivad vähendada ohtlikkust. Nendeks on alalise töökoha olemasolu, kindel sissetulek, kindel elukoht ja perekonna toetus. Seaduserikkuja peab ise olema motiveeritud muutuma ja ta peab ise tajuma ohtu, mida ta võib põhjustada. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD: Rahaline karistus

Vastavalt karistusregistri õiendile on H.I varem kohtu poolt karistatud ühel korral ja

üheks kuriteoks, mille eest H.I süüdi mõisteti, oli KarS § 424 järgi kvalifitseeritav

kuritegu, s.t. , millise paragrahvi järgi kvalifitseeritav kuritegu on ka käesoleva kriminaalasja

esemeks. KarS § 424 puhul on etteheidetavus see, et juht on alkoholijoobes ja eelnevalt juba

10

karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Tegemist on liiklussüüteoga, mille kriminaliseerimisega kaitstakse üldist liiklusturvalisust ja läbi selle liikluses osalevate isikute elu ja tervist.

Riigikohtu lahendis 3-1-1-28-04 on selgitatud, et „KarS § 56 lg-s 1 ei nähta ette süüdlase isiku arvestamist karistuse mõistmise iseseisva alusena. See tähendab muuhulgas ka seda, et varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need on uue kuriteoga seotud.” H.I on üks kord varem kohtu poolt karistatud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja KarS § 424 järgi. Kohtuotsus on tehtud 24.05.2005 ja H.I on süüdi mõistetud KarS § 200 lg 2 p 7 ja KarS §

424 järgi ja karistatud liitkaristusena vangistusega 3 aastat, mille kandmiselt on H.I

vabastatud KarS § 74 ja 75 sätetel 18- kuulise katseajaga. Seega on H.I eelmise

kohtuotsuse alusel karistatud vangistusega, mis on raskeim karistusliik, kuigi ta on vangistuse

kandmiselt tingimuslikult vabastatud. Sellest hoolimata on H.I toime pannud uue

samaliigilise kuriteo katseajal ja see on tõepoolest katseaja nõuete rängim rikkumine. Käesoleva

kriminaalasja esemeks oleva kuriteo toimepanemise ajaks oli H.I käitumiskontrollile

allutatud 8 kuud, see tähendab, et peaaegu pool kohtu poolt määratud katseajast oli läbitud. Vastavalt KarS § 74 lg 1 vabastatakse isik mõistetud tähtajalise vangistuse kandmisest, kui leitakse, et tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdismõistetu poolt ei ole otstarbekas. See tähendab eelkõige seda, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka läbi isiku allutamise käitumiskontrollile, mitte

saates teda kandma reaalset vangistust. Seega loodetakse, et kriminaalhooldaja kontrolli all olek

mõjutab isiku käitumist ja ellusuhtumist selliselt, et ta ei pane toime uusi kuritegusid. Kriminaalhooldaja on leidnud, et H.I on väga korralikult täitnud kontrollnõudeid. Kohus aga leib, et kontrollnõuete korralik täitmine iseenesest ei ole katseaja eesmärk, vaid kontrollnõuete korralik täitmine ja kriminaalhooldusel olemine peab mõjutama isikut õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri õiend näitab, et H.I on alates 2003.a. juulist, s.o. 4 ja poole aasta jooksul väärteokorras kokku karistatud 12 korral, neist kaheksal korral liiklusrikkumiste eest. H.I

on juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest karistatud väärteokorras ka peale eelmist

kohtuotsust. Kuue väärteo puhul on kohus H.I-le vääreomenetluses mõistetud rahatrahvi asendanud arestiga, seega on H.I kandnud, küll läbi asenduskaristuse mõistmise protsessi,

ka väärteo eest mõistetavat raskemat karistust – aresti. Eeltoodu näitab ilmekalt, et joobes

mootorsõiduki juhtimine H.I poolt ei ole üksik käitumisakt, vaid väljakujunenud käitumismuster, mille puhul ei hooli isik ümbritsevast, teda ei ole mõjutanud mõistetud karistused. Kuigi H.I on peale eelmist kohtuotsust toime pannud vaid ühe liiklusalase väärteo, ei saa tema käitumist hinnata kui positiivset muutumist katseajal, sest katseajal on ta toime pannud ka uue liiklusalase kuriteo, mis näitab, et H.I käitumine pigem muutub ohtlikumaks ja tema suhtes eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistus – vangistus, mille kandmiselt vabastati tingimuslikult, ei ole oma eesmärke täitnud.

H.I kinnitas, et ta sai aru, et ta ei tohi katseajal mingeid jamasid korraldada. Samas aga

istus ta autorooli, olles tarvitanud eelnevalt alkoholi ja puudus juhtimisõigus. Kohus leiab, et H.I käitumine näitab, et ta on hoolimatu ühiskonnas valitsevate reeglite ja ka seadustega kehtestatud reeglite vastu. H.I käitumist ei vabanda asjaolu, et tema oli seltskonnast kõige kainem. H.I oli eelnevalt kohtulikult karistatud alkoholijoobes auto juhtimise eest ja talle oleks pidanud olema täiesti arusaadav, et ta ei tohi rooli istuda, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. H.I aga käitus risti vastupidiselt ja on taas alkoholijoobes autojuhtimise eest kohtu all.

H.I on kohtus kinnitanud, et ta on kogu aeg töötanud. Kriminaalhooldaja on leidnud, et töökoha olemasolu vähendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus aga leiab, et H.I on

kinnitanud, et ta on pidevalt töötanud, seega ei ole tööalase hõivatuse suhtes peale eelmist kohtuotsust ja ka peale käesolevas kriminaalasjas arutatava kuriteo toimepanemist midagi muutunud.

11 Kohus leiab, et töötamine iseenesest ei vähenda uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga aga täielikult selles, et H.I peab ise olema motiveeritud muutuma ja

tajuma ohtu, mida ta võib põhjustada – kohus leiab, et senised karistused ei ole H.I selliseid muutusi esile kutsunud.

Karistuse üldpreventiivsest eesmärgist lähtudes leiab kohus tõepoolest, et alkoholijoobes

mootorsõiduki juhtimine on kuritegu, mille eest karistust mõistes peab kohus arvestama selge

signaali andmisega ühiskonnale, et sellised kuriteod on rangelt karistatavad. Seega on karistuse mõistmisel käesoleval juhul oluline ka karistus üldpreventiivne eesmärk.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega. Kriminaalhooldaja on leidnud, et H.I saab karistada

rahalise karistusega. H.I puhul esineb süüd vähendav asjaolu – kahetsus ja süü tunnistamine.

Kohus leiab, et H.I-le karistuse mõistmisel tuleb suur rõhuasetus asetada faktorile – kuidas

mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus ei nõustu kriminaalhooldaja

seisukohaga, et H.I on võimalik mõjutada rahalise karistusega uusi kuritegusid toime panemast.

Kohus leiab, et H.I tuleb lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada vangistusega. Kohus leiab, et just karistuse eripreventiivne eesmärk tingib käesoleval ajal H.I-le karistuseks vangistuse mõistmist, sest karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusliigiga s.o rahalise karistusega. Kuid

lähtudes asjaolust, et H.I süü ei ole suur, leiab kohus, et H.I tuleb karistada vangistusega alla keskmise karistusmäära.

KT tl 22 on maksekorraldus, kust on näha, et 19.10.2007 on H.I tasunud

Rahandusministeeriumi kontole nr 221013921094, viitenumbriga 3100057277 25 000 krooni

ettemaksuks kriminaalasjas nr 1-07-10177. Kuna kohus ei karistanud H.I rahalise

karistusega, tuleb H.I poolt eelnimetatud kontole kantud 25 000 krooni tagastada H.I-le peale kohtuotsuse jõustumist.

KarS § 424 kvalifitseeritavas kuriteos süüdimõistmise puhul näeb KarS § 50 lg 1 p 1 ette, et

mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist kuriteo korral

kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Kohtupraktika kohaselt tuleb isikult juhtimisõigus ära võtta

eelnimetatud seadusesätte alusel, kui ei esine mingeid erandlikke asjaolusid. Mingeid erandlikke asjaolusid, miks ei peaks H.I-lt juhtimisõigust ära võtma, kohtule esitatud ei ole. Kohus

leiab, et H.I-lt tuleb juhtimisõigus ära võtta lisakaristusena üheks aastaks, sest kohus

mõistab H.I-le põhikaristusena vangistuse, mis tähendab, et lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine laieneb ka kogu 3 aasta ja 6 kuulise vangistuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale.

TÕKEND 30.03.2007 kohaldati H.I suhtes tõkendit elukohast lahkumise keeld /tl 30/, mis tuleb tühistada peale vangistuse kandmisele asumist peale kohtuotsuse jõustumist.

KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Kuriteoga kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi puudub.

12

MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1. määratud kaitsjale makstud tasud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel- – kaitsjale R.Sild kohtueelses menetluses makstud tasu 991 krooni 20 senti /tl 91 I kd/ ja kohtumenetluses makstud tasu 3309 krooni 90 senti /KT tl 43/, kokku 4301 krooni 10 senti. 2. sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev , mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x3600= 5 400 krooni.

3. koopiate tegemise kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust ja käesolevas kriminaalasjas on see 94 krooni 10 senti /tl 86/.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb eelpoolnimetatud menetluskulud H.I-lt välja mõista riigi tuludesse.

/allkiri/

Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige