1-07-13654\2 · 1-07-13654\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-13654

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

31.oktoobril 2007.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Jüri Vissak kaitsja adv. Anu Pärtel arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav V.V , isikukood XXX, elukoht: X, kriminaalkorras varem

karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud, karistatused kustunud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

V.V süüdistatakse selles, et tema juhtides 29.juulil 2007.a. kella 12.46 ajal Tartumaal

Tähtvere vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 183 kilomeetril mootorsõidukit Audi 100 reg. märgiga XXX XXX rikkus kehtiva Liikluseeskirja § 76 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja kehtiva Liikluseeskirja § 123 nõudeid, mille kohaselt juht peab

kohaldama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel

etteaimava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb, kaotas möödasõidul

mootorsõiduki üle juhitavuse ja sõitis teelt välja paremale poole vastu elektriposti.

Liiklusõnnetuse tagajärjel sai mootorsõidukis viibiv kaassõitja M.M. eluohtliku tervisekahjustuse.

Sellega pani V.V toime mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest põhjustas inimesele raske tervisekahjustuse, so KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 aastast vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena V.V-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks. Vastavalt KarS §-le 55 lg 1 laieneb lisakaristus - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine – põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui V.V

ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• Elab kohtu määratud alalises elukohas;

• Ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

V.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanu M.M. esindaja, tema ema Ü.M., tsiviilhagi kriminaalmenetluses esitada ei soovi. V.V-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400 krooni, ekspertiisitasu 2875 krooni ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu kokku 1787.70.

Kaitsja taotlus kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda on

põhjendatud. Tegemist on isikuga, kelle ülalpidamisel on põhimõtteliselt 3 inimest, s.o

lapsehoolduspuhkusel olev abikaasa ja nende 2 alaealist last. V.V sõnul on tema ainsaks sissetulekuks töötasu 5000-6000 krooni. Seega kogu menetluskulude tasumine käiks

süüdistatavale ilmselt üle jõu ja seega on põhjendatud jätta osaliselt menetluskulusid riigi kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) aastat V.V vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.V kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas –

2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse V.V kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna V.V talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 alusel mõista lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse V.V-le äravõtmine üheks (1) aastaks.

KrMS § 180 alusel välja mõista

V.V-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha osaliselt, s.o kaks tuhat (2000) krooni, ekspertiisitasu kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis (2875) krooni ja kaitsjatasu üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse (1787) krooni 70 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik