1-06-5359\49 · 1-06-5359\49 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoobril 2007. a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-5359 Kohtukoosseis eesistuja kohtunik Rutt Teeveer, rahvakohtunikud August Kiivit ja Ene Vaikmäe Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi JÜRI ROSIN süüdistuses KarS § 141 lg 2 p 1 järgi Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav Jüri Rosin

asukoht: viibib Tartu Vanglas; elukoht: XXXXXXXX X kriminaalkorras karistatud 2-l korral ja väärteokorras karistatud 1-l korral; tõkend: vahistamine 17.12.2005. a, kinni peetud KrMS § 217 korras 16.12.2005. a; Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada JÜRI ROSIN KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. 2. Tartu Maakohtu 10.07.2006. a otsusega on JÜRI ROSIN süüdi mõistetud KarS § 178 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 (kuus) kuud vangistust, KarS § 179 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 (kuus) kuud vangistust ning 182 järgi ja karistuseks mõistetud 6 (kuud) vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda loetletud karistused kaetuks raskema karistusega ja mõista JÜRI ROSINALE liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. 3. Suurendada JÜRI ROSINALE mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.05.2005. a otsusega mõistetud 9 (üheksa) kuu pikkuse vangistusega vastavalt KarS §-le 65 lg 2 ning mõista JÜRI ROSINALE lõplikuks karistuseks 6 (kuus) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust, lugedes karistuse kandmise alguseks 16.12.2005. a. 4. Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista Jüri Rosinalt 400 (nelisada) krooni M.K. kasuks ja 100 (ükssada) krooni J.V. kasuks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. 5. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,5, 9,10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista JÜRI ROSINALT välja menetluskulu järgmiselt:

2
sundraha 9 000.- (üheksa tuhat) krooni;
riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 16 140.- (kuusteist tuhat ükssada nelikümmend) krooni 4 senti;
ekspertiiside tegemise kulu summas 3 800.- (kolm tuhat kaheksasada) krooni.
kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu summas 69.- (kuuskümmend üheksa) krooni 90 senti;
postikulu summas 67.- (kuuskümmend seitse) krooni 40 senti. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda vastavalt KrMS §-le 180 lg 3.

6. Hävitada asitõendiks olevad VHS videokassetid, ajakirjad „Maarja“, „Maaja“, „Flirt“, „Mr Alex“, „Sexer“, „69“, postkaardid, fotoalbumid, fotokoopiad raamatust „Abielutehnika“, ajakirjadest väljalõigatud pildid, must-valged fotod ja värvilised diapositiivid vastavalt KrMS §-le 126 lg. 3 p. 4. 7. Jätta asitõendiks olevad 6 fotot ja 8 internetist prinditud fotot kriminaaltoimikusse vastavalt KrMS §-le 126 lg. 3 p. 1.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu 23. oktoobril 2007. a kell 14.00.

Süüdistuse sisu

XXXX Sellega pani Jüri Rosin toime KarS § 141 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo – noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes suguühendusse astumise, ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama.

Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud

Kannatanu

14.06.2007. a on X tehtud kohtupsühholoogia ekspertiis. Ekspertiisi aktis (II kd, tl 30-32) on eksperdid jõudnud järeldusele, et toimunu on kannatanu jaoks negatiivse tähendusega ja eksperdid ei pea kannatanu emotsionaalse arengu seisukohalt turvaliseks selle kõige uuesti

3 üleskergitamist ning leiavad, et kannatanu korduv ülekuulamine võib last kahjustada (II k, tl 32).

Kohus rahuldas prokuröri poolt kohtuistungil esitatud taotluse kannatanut, X, mitte kohtus üle kuulata ja jättis rahuldamata Jüri Rosina kaitsja taotluse kannatanu ülekuulamiseks põhjendades seda kohtupsühholoogia ekspertarvamuses eespool viidatud seisukohaga. Kohus tugines seejuures Riigikohtu 07.03.2007. a otsuses nr 3-1-1-125-06, seega samas kriminaalasjas, väljendatud seisukohtadele, mille kohaselt meditsiinilisel kaalutlusel võib olla soovitatav läbielatu meenutamise vältimine. Kohus avaldas 16.12.2005. a toimunud X ülekuulamise protokolli (tl 6-9), ning sama ülekuulamise videosalvestise (tl 10) tuginedes KrMS §-le 291 lg 5. Kohus võttis siinjuures arvesse Riigikohtu 07.03.2007. a otsuses nr 3-1- 1-125-06 punktis 15 väljendatud järgmised juhised:“ Vaatamata eeltoodule pole siiski täielikult välistatud olukord, kus kannatanu või tunnistaja ei ole võimeline andma ütlusi ka kirjeldatud võimaluste rakendamisel, seda näiteks liigse emotsionaalse pinge ja sellest lähtuvate võimalike negatiivsete tagajärgede tõttu. On mõistetav, et just seksuaalset laadi rünnakud põhjustavad isiksusele, iseäranis alaealisele, kahjulikke tagajärgi ja juba meditsiinilistel kaalutlustel võib olla soovitatav läbielatu meenutamise vältimine. Kuid sellisel juhul ei saa meditsiinilise seisundi hindamine olla kohtu või prokuratuuri diskretsiooniotsus, vaid see tuleb igal konkreetsel juhul tuvastada nt eksperdi arvamuse alusel. Alles siis tuleb kõne alla kannatanu või tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine KrMS § 291 p 5 alusel.“ Kannatanu X poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt XXX

Kannatanu esindaja J.V. ütluste kohaselt ei tunne ta Jüri Rosinat isiklikult, kuid on kuulnud jutte sellest, et Jüri Rosin on kippunud noori poisse ahistama. XXXXXXXXX

Tunnistaja M.K. i ütluste kohaselt XXXXXXXXX

Süüdistatav Jüri Rosin end kohtus süüdi ei tunnistanud ja leidis, et süüdistus on fabritseeritud. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kohus on kohtulikul uurimisel tõendite kogumi hindamisel jõudnud järeldusele, et Jüri Rosinale esitatud süüdistus on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS §-le 141 lg 2 p 1 järgi.

Süüdistatava enda ja kannatanute X ja X ütlustega on tõendamist leidnud asjaolu, et 14.12.2005. a õhtul kella 18.30 paiku saabusid kannatanud J. Rosina elukohta X. X seletusest nähtub, et enne seda olid kannatanud koos kolmanda isikuga tarbinud alkoholi ja olid selle tõttu alkoholijoobes. Samas on süüdistatav kinnitanud, et kannatanute väljanägemises ja käitumises puudusid eksimatult äratuntavad joobetunnused. Süüdistataval oli raske kannatanute joovet hinnata, kuna ta oli ise samal päeval matustel ära joonud ca 300 gr valget viina.

Süüdistatava ja kannatanute ütlused on samasisulised selles osas, et 14.12.2005. a hilisõhtul jäid kõik kolm magama J. Rosina elukohas. J. Rosina elukohas on ainult üks magamisase – lahtikäiv diivan – ning kõik kolm magasid samal asemel, sealjuures magas süüdistatav kannatanute vahel. Kannatanute ütlused langevad täielikult kokku selles, et kannatanud end magamiseks lahti ei riietunud, kuid hommikul ärgates olid mõlemad alasti, kusjuures mõlema

4 kannatanu aluspüksid olid kadunud. Kohtul ei ole põhjust kannatanute ütlustes kahelda, seetõttu loeb kohus nimetatud asjaolu tõendatuks.

15.12.2005. a varahommikul süüdistatava elukohas toimunu on tõendatud kannatanu Kohus loeb X ütlustega tõendatuks, et 15.12.2005.a varahommikul kella 04.00-06.00 vahelisel ajal enda elukohas, Tartumaal X, asutus Jüri Rosin alaealiste, XXXXXX

Süüdistatav on eeluurimisel tunnistanud alaealise seksuaalset ärakasutamist ja oma tegu kahetsenud, kuid hiljem oma sellekohastest ütlustest lahti öelnud. Süüdistatav on põhjendanud ütluste muutmist ja süü varasemat omaksvõttu kongikaaslaste mõjutustega, samuti teo hilisema kvalifitseerimisega KarS § 141 lg 2 p 1 järgi vägistamisena, varasema KarS § 142 lg 2 p 1 järgi sugulise kire vägivaldse rahuldamise asemel. Samuti on süüdistatav seletanud, et süüdistus tema vastu on fabritseeritud ja kantud kannatanute soovist kätte maksta. Kohus on seisukohal, et süüdistatav ei ole usutavalt selgitanud kannatanute võimalikku vihavaenu tema vastu. Süüdistatav ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis oleks võinud olla sellise vihavaenu ajendiks. Samuti ei toeta süüdistatava väidet kannatanute teadvalt valesüüdistuse kohta teised asjas uuritud tõendid. Ka leiab kohus, et süüdistatava selgitused oma ütluste muutmise põhjuste kohta ei ole veenvad. J. Rosin on kinnitanud, et kahtlustatavana ülekuulamise ajal 29.12.2004. a, kui süüdistatav tunnistas kuriteo toimepanemist oli tagatud tema kaitsja osavõtt ülekuulamisest. Samuti on süüdistatav kinnitanud, et kaitsja ei käskinud tal süüd enda peale võtta. Seetõttu peab kohus süüdistatava ütlusi selles osas, milles ta eitab kannatanute lahtiriietamist, kuriteosündmuse toimumist ja kannatanute aluspükste kadumist, ennastõigustavateks ja mitteusaldusväärseteks. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et J. Rosina süüdistus on põhjendatud ja J. Rosin on talle inkrimineeritud teod toime pannud.

Kohtu seisukoht kuriteo kvalifitseerimise osas Kohus leiab, et J. Rosina poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 141 lg 2 p 1 järgi vägistamisena. Kohus ei nõustu süüdistatava väitega, nagu tuleks tema tegu kvalifitseerida KarS § 142 lg 2 p 1 järgi sugulise kire vägivaldse rahuldamisena. Riigikohtu 25.01.2004. a otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-95-04 kohaselt on vägistamine olemuslikult seksuaalse vägivalla raskeim vorm, sest sellega rikutakse kaitstavat õigushüve, st isiku seksuaalset vabadust ja keha puutumatust, kõige teravamalt. Eespool on juba märgitud, et suguühenduse all karistusõiguse mõttes tuleb eelkõige mõista seksuaalset ühendust, st oluline pole mitte ühenduse reproduktiivne kvaliteet, vaid selle seksuaalne iseloom. Suguühendus tähendab kehadevahelise füüsilise sideme loomist, mis on võimalik peenise või muu objekti viimisega teise isiku kehaõõnsusse, kusjuures see ühendus ületab pelga kehapindade kokkupuutumise. Sobivaks piiritlemiskriteeriumiks, mille alusel eristada suguühenduseks kvalifitseeruvat seksuaalakti suguühenduseks mittekvalifitseeruvast seksuaalaktist on see, et vähemalt ühelt poolt on tegevusse kaasatud suguorgan. Vastutuse diferentseerimise alus ei ole mitte see, kuivõrd loomulik või ebaloomulik mingi seksuaalkäitumise vorm on, vaid see, kuivõrd jõhkralt sekkutakse isiku õigustesse, st riivatakse tema seksuaalset vabadust ja keha puutumatust.

Kuna suguühenduses olemine on tuvastamist leidnud, siis ei saa J. Rosina tegu kvalifitseerida KarS § 142 järgi, sest KarS § 142 kirjeldatud teokoosseis eeldab sugulise kire rahuldamist suguühendusest erineval viisil.

5

Seega on Jüri Rosin süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes suguühendusse astumises, ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama.

Kohtu seisukoht karistuse osas Vastavalt KarS §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei ole tuvastanud J. Rosina süüd kergendavaid (KarS § 57) ega raskendavaid (KarS § 58) asjaolusid.

KarS § 141 lg 2 p 1 kirjeldatud teo toimepanemise eest on karistuseks ettenähtud vangistus tähtajaga kuus kuni viisteist aastat.

J. Rosin on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, Tartu Maakohu 04.05.2005. a otsusega, KarS § 424 alusel, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Karistuseks määrati J. Rosinale 9-kuuline vangistus, mida ei ole täitmisele pööratud KarS § 73 alusel, katseajaga 3 aastat. 14.12.2005. a, s.o kuriteosündmuse toimumise ajal ei olnud J. Rosinale määratud katseaeg veel lõppenud. Kohus leiab siiski, et kuriteo toimepanemist katseajal ei tule karistuse raskuse arvestamisel arvesse võtta, kuna varasem karistus on J. Rosinale määratud teiseliigilise teo toimepanemise eest. Kohus peab karistuse mõistmisel silmas, et J. Rosin ei ole varem samaliigilisi õigusrikkumisi toime pannud. Enne kuriteo toimepanemist on J. Rosin pikka aega tegutsenud muusiku ja pedagoogina ja pälvinud selles vallas ka tunnustuse ning lugupidamise. Kohtule on J. Rosina varasema tegevuse ja tema tunnustamise kohta esitatud ajaleheväljalõiked, tänukirjad ja kutsed. Kohus leiab, et süüdistatavat iseloomustavat materjali tuleb arvestada karistuse mõistmisel otsustamaks, milline karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Hinnanud asjaolusid kogumis leiab kohus, et J. Rosinat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammääras, s.o vangistusega tähtajaga 6- aastat.

Jüri Rosin peeti kahtlustatavana kinni 16.12.2005. a (tl 49) ja temale kohaldati tõkendina vahistamist 17.12.2005. a vahistamismäärusega (tl 56-58). KarS § 68 lg. 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistusaja hulka. Seega tuleb karistuse kandmise aja algust hakata arvestama alates kinnipidamisest 16.12.2005. a.

Tartu Maakohtu 10.07.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-5359 on J. Rosin süüdi mõistetud KarS § 178 lg 1, § 179 lg 1 ja § 182 kirjeldatud tegude toimepanemises ja talle on karistuseks mõistetud iga nimetatud teokoosseisu täitmise eest vangistus tähtajaga 6 kuud. Riigikohtu 07.03.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-125-06 on Tartu Maakohtu 10.07.2006. a otsus tühistatud ka liitkaristuse mõistmise osas. Seetõttu teeb kohus selles osas uue otsuse.

Arvestades süüdistatava pikaajalist õiguskuulekat käitumist peab kohus võimalikuks mõista liitkaristus J. Rosinale selliselt, et lugeda kergemad karistused kantuks üksikaristustest raskeima karistusega, s.o KarS § 141 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistusega.

Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas

6 Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju, esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maa- või linnakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. KrMS § 41 lg 5 kohaselt on kannatanu esindajal kõik esindatava õigused.

Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest.

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kohus on seisukohal, et Jüri Rosin on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud X ja X varalist kahju. Jüri Rosin ei ole esitanud kohtule tõendid, mis välistaksid tema süü kahju tekitamises. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad X i ja X tsiviilhagid rahuldamisele ja Jüri Rosinalt tuleb nimetatud isikute kasuks välja mõista vastavalt 400.- krooni ja 100.- krooni. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks J. Rosinalt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub J. Rosinalt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 9 000.- krooni, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks süüdistatavalt osaliselt, s.o summas 16 140.- (kuusteist tuhat ükssada nelikümmend) krooni 4 senti, välja mõista ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu ning KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu. Samuti tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel osaliselt, s.o summas 3 800.- krooni, välja mõista ekspertiiside teostamise kulu.

Kohus on seisukohal, et menetluskulu, milline on kriminaalasjas tekkinud peale Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.märtsi 2007.a. kohtuotsust tuleb jätta riigi kanda. Kohus põhjendab nimetatud otsustust asjaoluga, et eespool viidatud Riigikohtu kohtuotsusega tühistati Tartu Maakohtu 10.juuli 2006.a. ja Tartu Ringkonnakohtu 9.oktoobri 2006.a. kohtuotsused (Jüri Rosina süüditunnistamises ja karistamises KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ning talle KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas ja saadeti selles osas kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule uues koosseisus) tuginedes KrMS §-dele 361 p 6 ja 362 p 2, so kohtu poolt kriminaalmenetlusõigus olulise rikkumise tõttu. Kohus leiab, et kuivõrd asja uuel arutamisel kaasnesid süüdimõistetule temast mitteolenevatel põhjustel täiendavad menetluskulud, siis antud juhul kui asja tuli arutada varem kohtute poolt tehtud menetlusnormi rikkumise tõttu, on põhjendatud ja õiglane jätta täiendavad menetluskulud riigi kanda. Kohus kohaldades KrMS §-s 180 lg 3 kajastatud põhimõtet jätab kriminaalasja uuel arutamisel tekkinud menetluskulu riigi kanda.

Kohtunik

Rahvakohtunik Rahvakohtunik