1-07-9627\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-07-9627 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. novembril 2007.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-07-9627 (03231503288) Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Tõlk Valeri Helmar Kriminaalasi R.F süüdistuses KarS § 266 lg 1 järgi. Prokuröri abi Loreta Tšurilova Süüdistatav R.F, elukoht: XXX; isiku...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1-07-9627
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. novembril 2007.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-07-9627 (03231503288)
Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Tõlk Valeri Helmar Kriminaalasi R.F süüdistuses KarS § 266 lg 1 järgi.
Prokuröri abi
Loreta Tšurilova Süüdistatav
R.F, elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus- EV; haridus: kesk; emakeel: vene keel; töökoht: AS autojuht; Kriminaalkorras varem karistamata. Tõkend Elukohast lahkumise keeld alates 09.06.2006.a. Kaitsja
Imbi Seimar
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada R.F KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära ulatuses, s.o. summas 6000 krooni.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista R.F-ile rahaline karistus 4000 krooni.
2
R.F suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.
Välja mõista KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral
2000 krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1531 (üks tuhat viissada kolmkümmend üks ) krooni riigituludesse.
Ülejäänud osas menetluskulud – sundraha 3400 (kolm tuhat nelisada) krooni ja ekspertiisitasu teostatud DNA ekspertiisi eest summas 10 100 (kümme tuhat ükssada) krooni jätta riigi kanda.
Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri XXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX Hansapangas märkides viitenumbri XXX märkides maksekorraldusele „R.F, 1-07-9627. Sundraha ja menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades
kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.
Kohtuotsuse põhiosa
R.F 03.07.2003.a. ajavahemikul kella 02.00-st kuni kella 04.00-ni tungis
omavoliliselt valdaja tahte vastaselt tagumise parempoolse autoukse kolmnurk klaasi
lõhkumise teel Tallinnas, XXX maja juurde pargitud ja AM kuuluvasse sõiduauto XXX, reg.märk XXX salongi .
Seega R.F valdaja tahte vastaselt sõidukisse ebaseadusliku tungimisega pani toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
R.F süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja
kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. kannatanu AM ülekuulamise protokollist /t.l. 6-8, 47-48/ nähtub, et 03.07.2003.a. kella 04.00 paiku väljudes
oma elukohast XXX , nägi et tema maja ette pargitud auto XXX tagumise parema ukse
kolmnurk klaas oli lõhutud, uks ei olnud lukustatud, rooli korpusest olid välja tõmmatud süütejuhtmed, sigaretipakk, milles enne oli 2-3 sigaretti, oli tühi. Tema auto kõrval seisis üks XXX, milles magasid kaks noormeest, ta kutsus politsei ja politsei pidas noormehed kinni,
XXX juhi kõrval istmelt leidis ta oma varem oma autos olnud välgumihkli, kahju tekitati kokku 600 krooni; sündmuskoha vaatluse protokollist ja fototabelitest / t.l. 12-13,14-16,17-
3 18,19-21/ nähtub sõidukite paiknemine sündmuskohal ning sõidukist XXX leitud kannatanu
asjad; ekspertiisiaktis nr XXX /t.l.27-28/ antud eksperdiarvamusest nähtub, et termoselt,
sigaretikarbilt ja tulemasinalt võetud DNA proovid on segaproovid, milles ei saa välistada AM bioloogilise materjali sisaldumist nendes proovides; ekspertiisiaktis nr XXX /t.l. 40-41/
sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt R.F DNA profiil on kokkulangev peamise DNA profiiliga, mille proov võeti autopõrandal olnud teiselt tikult; ekspertiisiaktis nr XXX /t.l. 44-45/ sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt ei saa termoselt, tulemasina korpuselt , tulemasina vajutamise nupult ja ühelt tikult võetud proovides välistada R.F-ilt
pärineva bioloogilise materjali sisaldumist; kahtlustatava R.F ülekuulamise protokollist / t.l.50-51/ nähtub, et 03.07.2003.a. öösel oli ta purjus olles XXX maja ees oma
autos XXX maganud, ärgates tahtnud suitsu teha, kuid tikke ei olnud, nägi kõrval autos tulemasinat, püüdis tagumise parempoolse ukse kolmnurk akent eest võtta, kuid see purunes, avas ukse ja võttis autost tulemasina, ei mäleta, et oleks tahtnud autot käivitada või lõhkunud
süüteluku ja süütejuhtmed, peale suitsu süütamist jäi uuesti oma autosse magama, kusagile sõita ei soovinud.
Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav R.F on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end
süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule.
Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad
asjaolud puuduvad. R.F on varem kriminaalkorras karistamata, milline
asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab . R.F-ile karistuse
mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada R.F edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et R.F on võimalik karistada rahalise karistusega . Kohus arvestades süüdistatava R.F varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid leiab, et menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu ja seetõttu jätab kohus osa neist riigi kanda.
Kohtunik