1-07-10159\6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-10159

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 12. novembril 2007.a. Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-10159 (07231400830)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Heiki Kolk

Kriminaalasi R.Z-i süüdistuses KarS §-de 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav R.Z , Eesti - isikukood XXX kodanik; põhiharidusega, elukoht: XXX; töötab maalrina

OÜ-s Kominton; varem kriminaalkorras karistamata

,

väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid tasutud); tõkend elukohast lahkumise keeld.

-

Kaitsja

vandeadvokaat Veljo Viilol

RESOLUTSIOON

1.

R.Z KarS § 424

rahaline Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista

karistus 480 päevamäära, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks

, mis lähtudes rahalise karistuse 320 päevamäära miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 16 000 (kuusteist tuhat) krooni.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik maksta ositi, s.o.

8 kuu jooksul (s.o. 2 000 krooni igas kuus võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist

).

(Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100064939 ja ära märkida kriminaalasja number 1-07-10159).

Lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta R.Z-ilt õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.

2

2. Välja mõista R.Z-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse

(Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas viitenumber 2800049777) – s.o. joobe tuvastamisega tekkinud kulud (kakssada kakskümmend) ; määratud 220 krooni kaitsjale makstav tasu üks tuhat kuussada kaheksakümmend seitse krooni ja 40 1 687,40 kr ( senti) ning sundraha (viis tuhat nelisada) .

5 400 krooni

Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

ülalmärgitud arvele. Kui need rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada

seitsme päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist.

Menetluskulude hüvitamine on vaidlustatav kohtuotsusest eraldi ja seda KrMS 15.peatüki kohaselt (10 päeva jooksul otsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule).

SÜÜDISTUS. R.Z süüdistatakse selles, et tema olles 15.02.2007.a. karistatud LS § 74-19 alusel

rahatrahviga summas 12000 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest (rahatrahv

tasutud 27.02.2007.a.) ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest, taas

31.05.2007.a. kella 01.27 ajal Tallinnas, Endla ja Sõpruse tänava ristmikul juhtis ta joobeseisundis mootorsõidukit Suzuki Baleno registreerimismärgiga 011 MDM. Sellega pani toime kvalifitseeritava kuriteo, s.o. R.Z KarS § 424 järgi

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

R.Z jäi kohtuistungil kohtueelses menetluses antud ütluste juurde, tunnistas oma süüd ning kahetses toimepandut.

Kaitsja Veljo Viilol käitumine õigesti leidis, et süüdistus on põhjendatud ja R.Z-i kvalifitseeritud.

KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED.

R.Z-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega:

- 15.02.2007.a. otsusega väärteoasjas, mille kohaselt karistati R.Z mootorsõiduki juhtimise eest 20.01.2007.a. joobeseisundis rahatrahviga 12 000 krooni (tl. 4); sama kinnitab

ka väljavõte liiklusjärelevalve andmebaasist (tl.13) kust nähtub, et joobeseisundis juhtimise

eest määratud trahvi tasus ta 27.02.2007.a.; seega uuesti joobeseisundis mootorsõidukit juhtides oli karistatus eelmise teo eest kustumata;

- joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga, millest nähtub, et 31.05.2007.a. on R.Z tuvastatud , sõiduki juhtimine ei ole lubatud (tl. 7); raske alkoholi joove

3

- tunnistaja V T ütlustega, millest nähtub R.Z-i poolt juhitud sõiduki kinnipidamine ja juhi ilmne joobesolek (tl. 5);

-kahtlustatava R.Z-i enda ütlustega kohtueelses menetluses ( tl.15 - 16), kus ta kinnitab alkoholi tarbimist enne rooli istumist.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et R.Z-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Õigusvastasust või R.Z-i süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas pole tuvastatud.

Karistuse mõistmisel süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb lähtub kohus R.Z-i kohus tema süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

R.Z on varem kriminaalkorras karistamata, ta on töövõimeline isik, tal on kindel töökoht, varasemad mõistetud rahatrahvid on tal tasutud ning kohus nõustub kaitsja taotlusega karistada teda toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega, mitte aga vangistusega.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks R.Z-ilt ära võtta

mootorsõiduki juhtimise õiguse üheks aastaks ja kuueks kuuks, s.o. vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Seda tingib nii toimepandud teo ohtlikkus - raskes joobes mootorsõiduki juhtimine tiheda liiklusega ristmikul kui ka õiguskorra kaitsmise huvid. R.Z pani

suurde ohtu mitte ainult enda, vaid ka kõigi kaasliiklejate elu ja tervise. Ta oli alkoholi

tarvitanud nii klubis pidutsedes kui ka enne sinna minekut ega mõelnud kordagi sellele,

milliseid raskeid tagajärgi joobes rooli taha istumine võib põhjustada. Lisakaristuse

kohaldamises keskmises määras näeb kohus tõhusat võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi analoogsete süütegude toimepanemisest.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstav tasu nii

eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5400 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311, 313.

Kohtunik