1-07-13738\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-13738

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. novembril 2007.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-13738 (06231703188) Kohtunik Katrin Puhkason Prokuröri abi Meiri Heinsalu Kriminaalasi

G.H süüdistuses § 263 p 3 järgi

käskmenetluses Süüdistatav G.H

XXX, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus Pensionär, varem karistamata,

Tõkend - elukohast lahkumise keeld kohaldatud 11.07.2007.a.

Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg-st 1, §-st 254 K o h u s: o t s u s t a s:

1. Tunnistada süüdi G.H järgi ja mõista temale karistuseks KarS § 263 p. 3

rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära, on rahaline karistus 1500 / üks tuhat .- krooni viissada krooni ja 00 senti/

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi võrdsetes osades 5 kuu igakuulisten maksetena 300 krooni.. Esimene osa tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist, hiljemalt 23.12.2007.a.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti

Ühispangas kood 401 viitenumber XXX või arveldusarvele XXX Hansapangas kood 767

2 viitenumber 4100064939.

Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja, kohtuasja number 1-07-13738, süüdistatava nimi ja nõude sisu (rahalise karistuse osa).

2. Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni..

4. Välja mõista G.H-lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud: -sundraha krooni /viisi tuhat nelisada krooni ja 00 senti/ ja 5400.00 -määratud kaitsja tasu krooni / nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti/. 495.60

Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber XXX või arveldusarvele XXX Hansapangas kood 767 viitenumber XXX.

Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja,

kohtuasja number 1-07-2403 ja nõude sisu (sundraha ja määratud kaitsja tasu).

Menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, vastasel juhul pööratakse nõue sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

5. Kohtuotsuse koopiad saata G.H-le, tema kaitsja Leelo Viilile Advokaadibüroo, ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mairi Heinsalule..

Edasikaebamise kord

Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul

taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule taotlust ei esitata, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus.

Süüdistusaktis tuvastatud kuriteo asjaolud ja ettepanek karistuse liigi ja määra kohta:

Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakond alustas kriminaalasja nr 06231703188 menetlust 11.10.2006.a. KarS § 263 p 3 tunnustel selle kohta, et 11.10.2006.a. kella 15.53- 15.54 vahel tehti Tallinnas, XXX asuvale restoranile XXX telefoni teel pommiähvardus. /tl 1/ Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et 11.10.2006.a. kell 15.51 helistas G.H oma

telefonilt nr XXX Tallinnas, XXXasuva restorani „XXX“ telefonile nr XXX ja tegi pommiähvarduse teatades, et „baar plahvatab“. Kuriteoga kahju ei tekitatud. Süüdistuse sisu: G.H süüdistatakse selles, et tema 11.10.2006.a. kella 15.51 ajal rikkus rahu

ja avalikku korda ning häiris üldist õigusrahu sellega, et helistas numbrilt XXX numbrile XXX, mis kuulub Tallinnas, XXX asuvale restoranile „XXX“ ning tegi nimetatud restoranile pommiähvarduse.

3

Seega G.H pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis oli seotud lõhkeseadeldise või lõhkematerjaliga ähvardamisega, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 263 p 3 järgi.

Prokuröri abi teeb ettepaneku karistada süüdistatav G.H KarS § 263 p 3

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 1500.- krooni suuruses summas.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 5 kuu jooksul 5 võrdses osas, s.o. 300.- krooni kuus.

Kohtu seisukoht: Tõendamiseseme asjaolud on selged esitatud tõenditega:

- Politsei ettekannetega, et 11.10.2006.a kella 16.13 ajal tuli väljakutse XXX asuvasse

restorani XXX, kellele oli tehtud telefoni teel kell 15.54 pommiähvardus. Politseipatrull

saabus kell 16.18. Kõne võttis vastu TI, kes teatas, et helistaja oli vene keelt kõnelev

mees, ilmselt purjus, millal ja kus pomm pidi plahvatama ei teatatud. Politseile teatas

kõnest baarmen DM. Evakueeriti töötajad ja kliendid üle 10 inimese. Kohale kutsutud pommigrupp vaatas söögikoha üle, pommi ei leitud /tl 2-3/

- Tunnistaja TI ütluste kohaselt 11.10.2006.a helistas restorani telefonile XXX kella 15.53-

15.54 ajal üks purjus mees, kelle jutust sai aru vaid, et baar plahvatab ja peale seda pandi toru ära. Kõneleja oli umbes 40- aastane lõunamaise aktsendiga venekeelt kõnelev mees. Rohkem kõnesid polnud. Kuuldu edastas baaritöötaja DM, kes kutsus politsei, varem pole ähvardusi laekunud /tl 4-6/.

- Tunnistaja DM ütluste kohaselt edastas ta koheselt politseile informatsiooni, mille sai

ettekandja T I , et restorani oli kella 15.54-15.55 vahel helistasnud kaukaasia aktsendiga

mees, et kohe lastakse restoran õhku. Restorani peremehed on M ja K S . Varem ähvardusi pole olnud. /tl 7-10/

- Jälitusprotokolli kohaselt tuvastati , et 11.10.2006.a helistas abonentnumber XXX

(registreeritud XXX G.H nimele IKXXX) kella 15.51 ajal telefonile XXX/tl 12/. Kahtlustatavana ülekuulamisel on G.H tunnistanud, et tol päeval oli purjus ja

tekkis mõte teha oma sõpradele „XXX“ omanikele nalja. Numbri leidis kodus märkmikustja helistas kodutelefonilt numbrilt XXX restorani öeldes,et aeg on õhku lasta.

Tema ei mõelnud seda üldse tõsiselt, vaid naljana. Tagasi aga ei helistanud. Mingeid seoseis lõhkeainetega tal pole ega ei mõelnud seda lauset tõsiselt. Kahetseb rumalat nalja,

ei osanud ette aimata, et nii läheb/tl 14-16/. Restoran XXX R.S väidete kohaselt materiaalset kahju tekitatud pole. Seega on tuvastatud luriteo faktilised asjaolud, et 11.10.2006.a kella 15.51 ajal helistas G.H

oma koduselt telefonilt restorani XXX ja teatas baar õhatakse ( kahtlustatava enda ütlustega, tunnistaja T. I ütlustega ja jälitusprotokollis fikseeritug). Kohale kutsuti

politsei ja pommirühm. Midagi kahtlustatavat ei leitud. Varalist kahju restoranile ei

tekitatud. G.H helistades avalikku kohta - restorani ja ähvardades baari õhku laskmisega, millest on alus arvata, et kusagil on lõhkeseadeldis või lõhkematerjal, tekitas restorani töötajatest põhjendatud kartuse ähvarduse realiseerimises, millega raskelt rikkus avalikku korda. Sellise tegevusega täitis G.H kuriteo objektiivse koosseisu. Kuigi

G.H väidab, et oli kavatsus teha nalja, on subjektiivsest koosseisust tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, ainuüksi tahtmine teha nalja õhku laskmisega on liiga

tõsine oma võimalike tagajärgede poolest, et sellist nalja mitte võtta tõena. Pealegi kinnitab ta ka ise, et peale esimest helistamist ta tagasi ei helistanud ega ei uurinud, kuidas

4 tema „naljasse“ suhtutakse. Ähvardamine plahvatusega on oma olemuselt õigusvastane, kuivõrd see eeldab asjade rikkumist, avaliku rahu häirimist, rääkimata sellega kaasnevate

võimalikest inimohvritest. Õigusvastasust välistavad ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Toime pandud on raske avaliku korra rikkumine. G.H tegevusele on antud õige karistusõiguslik hinnang. Kuid kohus soostub prokuröri karistus ettepanekuga. Karistamise alus on süü. V. G.H on tahtlikult ja süüvõimelisena toime pannud teise astme kuriteo- Kuriteo toime pannud isik on varem karistamata, mingit varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi ei ole esitatud, tegemist on

kõrgeealise isikuga (üle 70a.), tema karistamine KarS § 263 p 3 sanktsiooni raskeima

karistusliigiga arvestades isiku iga, ei saavutaks oma eesmärke edasisele õiguskuulekusele niivõrd mõjusalt, kui rahaline karistus, mille täitmine määrata osade kaupa, et isik igakuuliselt piirates oma vajadusi, meenuks tema poolt toimepandud tegu ja vajadus olla õiguskuulekas.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p-des 4, 9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsjatasu ja sundraha) Vastavalt KrMS §

179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2007.a on kuupalga alammäär 3600.- krooni, seega sundraha II astme kuriteos 5400 krooni.

Katrin Puhkason Kohtunik