1-07-5798\10 · Tallinna Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generated1(3) 1-07-5798
Legislator headnote
AI generatedFull text
1(3) 1-07-5798
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-5798 Kohtukoosseis
Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 25.september 2007.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi G.O süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 7. juuni 2007.a otsus Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava G.O kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav G.O Kaitsja
vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 7. juuni 2007.a otsus G.O suhtes jätta muutmata ja
apellatsioon rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 1. oktoobril 2007.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.
Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule
kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik
tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 7. juuni 2007.a otsusega mõisteti G.O lühimenetluse korras
süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 1 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel
vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud
vangistust, mille kandmiselt ta KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vabastati 2 aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena G.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.
2. G.O mõisteti süüdi selles, et olles 5. septembril 2003.a karistatud 12 000
kroonise rahatrahviga mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades
2(3) kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis 16. juunil 2006.a
Harjumaal Saku vallas Tallinna ringtee 19 km-l mootorsõidukit Volvo F12 taas alkoholijoobe seisundis. Pärast seda on ta juhtinud mootorsõidukeid joobeseisundis veel 9. augustil, 14. augustil, 29. augustil ja 9. detsembril 2006.a
3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja kohtuotsuse tühistamist G.O-le
mõistetud lisakarisuse osas või vähemalt selle lühendamist. Apellatsiooni
motiivide kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine paneb G.O
raskesse
majanduslikku olukorda, kuna tööülesannete täitmiseks on mootorsõiduki juhtimine
möödapääsmatu. Juhtimisõiguse äravõtmine tähendab talle töökoha kaotust. Tema ülalpidamisel on kaks last ja elukaaslane. Kohus on need asjaolud kohtuotsuses küll ära märkinud, kuid KarS § 58 lg 2 alusel neid karistust kergendava asjaoluna arvesse
võtnud ei ole. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja ta andis kohtuistungil lubaduse, et see jääb tema viimaseks kuriteoks. Apellant juhib tähelepanu asjaolule, et ka prokurör ei taotlenud G.O suhtes lisakaristuse kohaldamist.
4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav G.O ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni. Prokurör pidas võimalikuks G.O-le mõistetud lisakaristuse pikkuse lühendamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.
5.1. G.O-le lisakaristust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust
ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu
põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju
Maakohus oleks G.O-le lisakaristuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud
materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis
kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid,
mis tingiksid kindlasti talle mõistetud lisakaristuse kergendamist. G.O on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest, kuid vaatamata sellele jätkab ta nende
toimepanemist, sealhulgas mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Töökoha ja perekonna olemasolu ei ole takistanud G.O süütegude toimepanemisest hoiduma.
Seepärast nõustub kohtukolleegium apelleeritud kohtuotsuse seisukohaga, et G.O-lt
tuleb lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.
Riigikohtu üldkogu on 27. juuni 2005.a. otsuses nr 3-4-1-2-05 märkinud, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga
erandlikel asjaoludel (RT III 2005, 24, 248, p 50). Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks on Riigikohtu kriminaalkolleegium seda põhimõtet edaspidi korranud veel
20. aprilli 2006.a otsuses nr 3-1-1-20-06 I. Freibergi asjas (RT III 2006, 15, 137). Kohtukolleegium G.O suhtes selliseid erandlikke asjaolusid ei tuvastanud.
5.2. Karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-56. Prokuröri
arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse
süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 7. juuni 2001.a otsuses
3(3)
nr 3-1-1-70-01 A. Jõeloo süüdistusasjas (RT III 2001, 23, 252). Seetõttu ei nõustu
kohtukolleegium apellandi väitega, et kohtus oleks pidanud G.O suhtes jätma lisakaristuse kohaldamata.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal,
et Harju Maakohtu 7. juuni 2007.a otsus G.O suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
Meelika Aava Malle Preimer Jüri Paap