1-07-13599\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-13599

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

30.oktoobril 2007.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho ringkonnaprokurör Kaire Hänilene kaitsja adv. Aivar Kello

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid kriminaalasja

süüdistatav O.K, isikukood 38712060019, elukoht: X, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 212 lg 1 , § 320 lg 1 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

O.K süüdistatakse selles, et tema - eesmärgiga välja petta sõiduki kindlustushüvitist, esitas 03.08.2007.a Tallinnas Vambola 6

asuvas Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS kahjukäsitlusosakonnas kindlustusjuhtumi

toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise

saamise eesmärgil kahjuteate selle kohta, et juulis 2007.a (politseile teatas, et ööl vastu

17.07.2007.a, kindlustusele teatas, et 23.07.2007.a) varastati Tartus X 40 maja eest tema

sisulises omanduses olevalt sõiduautolt Mercedes Benz S 400 reg nr XXX XXX neli valuvelge koos rehvidega koguväärtusega 30 000 krooni, kuigi tegelikult vargust ei toimunud, vaid see oli lavastatud. Sellisel teel püüdis O.K Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-lt välja petta sõiduki kindlustushüvitist 30 000 krooni.

Seega pani O.K toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.

- viibides 17.07.2007.a ajavahemikul kell 10.45-10.55 Tartus X 40 asuva maja ees

kannatanuna ülekuulamisel ja olles eelnevalt hoiatatud vastutusest ütluste andmisest aluseta

keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest KarS §-de 318 ja 320 järgi, andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et ööl vastu 17.07.2007.a varastati Tartus X 40 maja eest tema sisulises omanduses olevalt sõiduautolt Mercedes Benz S 400 reg nr XXX XXX neli valuvelge koos

rehvidega koguväärtusega 30 000 krooni, kuigi tegelikult vargust ei toimunud, vaid see oli lavastatud eesmärgiga kindlustuselt raha välja petta.

Seega pani O.K toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

tunnistaja poolt kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmise, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes liitkaristuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.10.2007, s.o. 1 päev vangistust. Seega lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui O.K 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid :

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal

registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. O.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga O.K varalist kahju ei tekitanud, kuna kindlustusandja ei maksnud kindlustushüvitist välja.

Asitõendid ei ole.

O.K-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud O.K vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud O.K vangistust.

KarS § 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes

O.K-le liitkaristuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg O.K

30.10.2007, s.o. üks (1) päev vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista kaks (2) kuud kakskümmend üheksa (29) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.K kaheksateistkümne (18) kuulise pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas –

2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse O.K kuulutamisest.

Määrata

katseajaks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna O.K kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada peale kohtuotsuse kuulutamist kohtusaalist. O.K

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha, O.K-lt mida vähendada KrMS § 2565 lg 2 alusel, kaks tuhat seitsesada (2700) krooni ja kaitsja tasu kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa (2778) krooni 90 senti.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik