1-07-12806\1 · 1-07-12806\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-12806

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul

kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-12806

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Olar Kivirähk`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Olar Kivirähk (isikukood 37902042773; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Olar Kivirähk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Olar Kivirähk vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 15.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Olar Kivirähki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Olar Kivirähk tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 10.08.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3

2 aastat vangistust, suurendades talle mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.02.2006.a otsusega mõistetud 2-aastase vangistuse arvelt. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust osaliselt Tallinna Linnakohtu 21.04.2005.a kohtuotsusega mõistetud 3 aasta 7 kuu 9 päeva vangistuse arvelt ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest lugeda kantuks 2 aastat 3 kuud 20 päeva vangistust ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta 11 kuud ja 9 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluv karistus on 2 aastat 3 kuud ja 1 päev vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 10.08.2007.a ja lõpp on 11.11.2009.a.

Kinnipidamisasutuses Olar Kivirähki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav saabus Tallinna Vanglast, ei tööta ega õpi. Alkoholi kuritarvitamist ja sõltuvust eitab, kuid kuritegu oli sooritatud selle mõju all. Vangistuse jooksul karistatud 21-korral distsiplinaarkorras. Vabanemisel lähedaste toetus ja elamispind puudub. Kinnipeetav on ohtlik.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, vaid palub lükata tema vabastamine edasi, kuna karistuse kandmise lõpptähtaeg on november 2009.a O. Kivirähk ei ole valmis ennetähtaegseks vabanemiseks, teda on karistuse kandmise aja jooksul 21-korral distsiplinaarkorras karistatud. Ta on ka varem rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, samuti puuduvad tal lähedased, kindel elukoht kui ka töökoht. O. Kivirähk ei pruugi vabaduses tulla toime igapäevase elu korraldamisega.

Olar Kivirähk taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on ta kohtulikult karistatud 4-5 korral, vanglas viibib teist korda. Vanglas ta ei õpi ega tööta, sest on kogu aeg hõivatud kohtuprotsessidega. Vabanedes on elukoht ema juures olemas, töökohta praegu ei ole.

Prokurör ei nõustu kinnipeetava ennetähtaegse vabanemisega. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes on kohaldatud nii tingimuslikku vangistust kui ka reaalset vangistust, kuid see kõik ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Vanglasisene käitumine ei sisenda prokurörile veendumust, et karistuse eesmärgid on täidetud, kuivõrd kinnipeetav rikub süstemaatiliselt vanglarežiimi – tal on 21 distsiplinaarkaristust. Ka on kinnipeetav olnud varem kriminaalhooldusel, kuid hinnang sellele oli negatiivne. Kinnipeetaval pole vabanedes elukohta, töökohta ega lähedasi, kes teda toetaksid. Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et kinnipeetav ei sobi käitumiskontrollile ja ei toeta taotlust.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Olar Kivirähki ja prokuröri arvamuse, leiab, et Olar Kivirähk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O. Kivirähki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes on kohaldatud nii tingimuslikku vangistust kui ka reaalset vangistust, kuid see kõik ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Vanglasisene käitumine ei sisenda kohtule veendumust, et karistuse eesmärgid on täidetud, kuivõrd kinnipeetav rikub süstemaatiliselt vanglarežiimi – tal on 21 distsiplinaarkaristust. Ka on kinnipeetav olnud varem kriminaalhooldusel, kuid hinnang sellele oli negatiivne. Kinnipeetaval

3 pole vabanedes elukohta, töökohta ega lähedasi, kes teda toetaksid. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kinnipeetav ei sobi käitumiskontrollile ja ei toeta taotlust. Arvestades O. Kivirähki poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Arvestades, et O. Kivirähki poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib O. Kivirähki vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik