1-07-13322\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-13322

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.oktoobril 2007.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-07-13322( 07231401701) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi Z.K süüdistuses KarS § 424 järgi.

Prokuröri abi

Aleksander Tšitšerov Süüdistatav

Z.K elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel ; töökoht: OÜ ; varem kriminaalkorras karistamata, karistatud väärteokorras ühel korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja

Eva Tibar RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Z.K KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150

päevamäära arvestades päevamäära suuruseks 257 krooni s.o. summas 38 550 (kolmkümmend kaheksa tuhat viissada viiskümmend) krooni.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära, s.o. summas 25 700 ( kakskümmend viis tuhat seitsesada ) krooni.

2

KarS § 68 lg.1 alusel ümber arvutada eelvangistuses viibitud aeg 17.10.2007.a. kuni 17.10.2007.a., s.o. 1 päev rahaliseks karistuseks, s.o. 3 päevamäära. Lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline

karistus 97 päevamäära, s.o. summas 24 929 (kakskümmend neli tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) krooni.

KarS § 73 lg.1, 3 kohaldamisel mõistetud rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Z.K ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

KarS § 50 lg.1 kohaselt ära võtta Z.K ´lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks)

kuuks.

Tõkendelukohast lahkumise keeld jätta muutmata-kuni kohtuotsuse jõustumiseni

Välja mõista Z.K ´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 699 (üks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa) krooni 20 senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti

Ühispangas märkides viitenumbri XXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX Hansapangas märkides viitenumbri XXX.

Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa

Z.K süüdistatakse selles, et tema 17.10.2007.a kella 03.15 ajal juhtis

mootorsõidukit XXX reg nr XXX olles alkoholijoobes, omades kehtivat karistust mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest.

Seega Z.K pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. juhtis mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Z.K süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja

kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – otsus väärteoasjas nr XXX koopia, mille kohaselt 15.09.2006.a. Z.K pani toime väärteo, juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel määrati Z.K´ le rahatrahv 185 trahviühiku ulatuses, s.o.11 100 krooni ja Liiklusseaduse § 74 19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ( t.lk.3 ); väärteoprotokolli nr AB 834335 koopia, et 15.09.2006.a. juhtis Z.K sõidukit XXX olles alkoholi joobes ( t.

3 lk. 6 ); joobeseisundi tuvastamise protokolli koopia, et 15.09.2006.a. tuvastati Z.K alkoholijoove ( t. lk. 4 ); protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, et 17.10.2007.a. tuvastati Z.K alkoholijoove ( t. lk. 8 ); tunnistaja MM ütlused, et teostades 17.10.2007.a.

liiklusjärelevalvet otsustas sõidukijuhti kontrollida ja uurida kiiruse ületamise tagamaid.

Peatas sõiduki XXX ning juhiks osutus Z.K. Joobe kontrolimisel sai tulemuseks

alkomeetriga Lion2 „punane“. Täiendav kontroll digitaalse alkomeetriga Lion SD400 andis

tulemuseks 0,28 mg7l alkoholi väljahingatavas õhus. Alkomeeter omab kehtivat kalibreerimistunnistust. Juht joovet ei eitanud. Ekspertiisi isik ei nõudnud ning tulemustega nõustus ( t. lk. 9 ); kahtlustatava Z.K ütlused, et 15.09.2006.a. juhtis mootorsõidukit

alkoholijoobes ning trahvi tasus lõplikult 16.01.2007.a. 16.09.2007.a. läks kliendi juurde

arvutihooldust teostama ning tarbis alkoholi Martini Rosso. Tema arvestas, et hooldusega läheb kella 04.00- ni, siis uskus, et selleks ajaks on alkohol organismist läinud. Kuna koju ilmus kliendi mees, kes ei aktsepteerinud tema sealviibimist, siis otsustas töö pooleli jätta ja

lahkuda. Enne autosse istunist tegi ka väikese jalutuskäigu, kuid paraku oli alkomeeter ununenud teise autosse ning tema ei saanud veenduda, et on täiesti kaine. Politsei andis teel

temale peatumismärguande ning kontrolliti juhilube ja ka joovet. Alkomeetriga tuvastati alkoholijoove, millega nõustus ja meditsiinilist ekspertiisi ei nõudnud. Kahetseb väga tehtut (t. lk. 17-20 ) ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav Z.K on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi

temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust

kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Z.K on varem kriminaalkorras karistamata, milline asjaolu on kohtule

iseloomustavaks asjaoluks, töötab. Temale mõistetud rahatrahv on tasutus. Z.K `le

karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Z.K edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Z.K

on võimalik karistada rahalise karistusega. Z.K kahetsus ja töökoha

olemasolu annab kohtule aluse ning on piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü

suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kohus leiab, et temale mõistetud rahaline karistus ei saa olla mõistetud rahalise karistuse päevamäära alammääras,

vaid karistus tuleb mõista rahalise karistuse keskmise määra lähedalt. Arvestades seda, et süüdistatava ülalpidamisel on neli last, samuti tasuda muud rahalised kohustused, kuid kohus arvestab ka süü suurust, leiab kohus, et süüdistatava suhtes oleks otstarbekas kohaldada KarS § 73 sätteid.

Samuti arvestades asjaolu, et Z.K juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, siis asub

kohus seisukohale, et Z.K suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult

erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid Z.K

puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Asjaolu, et isiku töö on seotud juhtimisõigusega ei ole erandlik asjaolu.

Kohtunik