1-07-12805\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-12805

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik

kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-12805

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Eevi Pant

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Karev`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu Aleksandr Karev (isikukood: 38602092212; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Karev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 15.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Karevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2

Aleksandr Karev mõisteti süüdi Ida-Viru Maakohtu 29.11.2005.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7; KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 9 kuud ja 28 päeva. Ärakandmisele kuulub 2 aastat 8 kuud ja 2 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 26.01.2005.a kohtuotsuse järgi ärakandmata vangistust 3 kuu võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 2 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 29.11.2005.a ja lõpp on 31.10.2008.a.

Aleksandr Karevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei tööta, õppis 9. klassis, kuid jättis selle pooleli. Vangistuse jooksul on 4-korral distsiplinaarkorras karistatud, millest ka kõik on kehtivad. Igapäeveluga kohanemisel on raskusi. Endise lastekodu kasvandikuna peaaegu puudub sotsiaalselt toetav võrgustik. Kinnipeetav on olnud tingimisi karistatud, kuid ei täitnud kriminaalhoolduse poolt esitatud nõudmisi ja tema karistus pöörati täitmisele. Vabanemise korral on võimalik elama minna ema juurde.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Aleksandr Karevi tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilisele valvele allutamisega. Kinnipeetav on 2- korral kriminaalkorras karistatud, kuid ta ei ole teinud sellest vastavaid järeldusi. Tal võivad tekkida raskused kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega.

Aleksandr Karev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ja on nõus elektroonilise valvega. Varem on ta kohtulikult karistatud 2-korral, vanglas viibib 1. korda. Vanglas ei tööta, vaid õpib aednikuks. Elukoht on ema juures olemas. Vabaduses tahab pöörduda narkoloogi poole.

Prokuröri hinnangul on kinnipeetav toime pannud raske varavastase kuriteo, mis oli seotud vägivallaga. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tema suhtes on kohaldatud ka tingimuslikku vangistust, kuid ka see ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Kinnipeetav taotleb ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Paraku ei sisenda kinnipeetava vanglasisene käitumine kindlust, et kinnipeetav on oma kuritegelikust käitumisest järeldusi teinud – tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetav ei sobi elektroonilise valvega käitumiskontrollile ning arvestades tema käitumist vanglas ja kuriteo raskust. Prokurör on seisukohal, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja ei toeta taotlust.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Aleksandr Karevi ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Karev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Karevi ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Karevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on toime pannud raske varavastase kuriteo, mis oli seotud vägivallaga. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tema suhtes on kohaldatud ka tingimuslikku vangistust, kuid ka see ei motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Kinnipeetav taotleb ennetähtaegset vabastamist

3 koos elektroonilise valve kohaldamisega. Paraku ei sisenda kinnipeetava vanglasisene käitumine kindlust, et kinnipeetav on oma kuritegelikust käitumisest järeldusi teinud – tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav ei sobi elektroonilise valvega käitumiskontrollile ning arvestades tema käitumist vanglas ja kuriteo raskust.

Arvestades A. Karevi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul A. Karevi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik