1-07-9218\12 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.oktoobril 2007. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-9219 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Prokurör Taotluse esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristi Keldo Tartu vangla esindaja E.Viiklaid Kriminaalasi Süüdimõistetu Herman Rätsep tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Herman Rätsep elukoht (vabanemisel): X, isikukood: 35107114945

RESOLUTSIOON Jätta Herman Rätsep ( isikukood 35107114945 ) talle 28.veebruari 2001.a Järva Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-177-2000 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Herman Rätsep on süüdi tunnistatud Järva Maakohtu 28.02.2001.a otsusega kriminaalasjas nr 1-177-2000 ja karistuseks on KrK § 101 p 7 ja KrK § 161` järgi mõistetud KrK § 40 lg 1 alusel 10 aastat vangistust. Arvestades ellvangistusaega – kuulub ärakandmisele 9 aastat, 9 kuud ja 2 päeva vangistust alates 28.01.2001

Karistusaja alguseks loeti 28.02.2001.a ja seega karistusaeg lõpeb 20.11.2010.a. KarS § 76 lg 2 p 2 järgi kandis kinnipeetav vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast ära 30. juuliks 2007.a.

07.08.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

Herman Rätsep on kriminaalkorras karistatud 1-l korral.

Tartu Vangla toetab Herman Rätsepa tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist.. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Tartu Vanglas on kinnipeetav pidevalt töötanud. Vabanemisel on olemas kindel elukoht isa majas. Samuti kindel töökoht Järva-Jaani Meiereis. Võlgnevused riigi ees puuduvad. Kinnipeetavat on lubatud ühel korral lühiajalisele väljasõidule.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Herman Rätsepa tingimisi enne tähtaega vabastamist. Herman Rätsep on vangistuses viibimise ajal olnud käitumiselt enamasti korrektne, aktiivne, jätkanud tegelemist muusikaga, töötanud, mis on normkäitumine ja aktsepteeritav. Toime pandud kuritegu ja tema käitumine vabaduses on tihedalt seostud aga tema isikuomaduste, mõtlemise, hoiakute, väärtustega. Kui kinnipeetav senimaani ei ole suutnud oma süüd täielikult tunnistada, ei teadvusta oma eksimust täielikult, ei ole vangistuses viibitud aastate jooksul soovinud tegeleda oma isiksuse probleemidega (näiteks viha teemaga) , siis loeb kriminaalhooldusametnik, et karistus ei ole oma eesmärki täitnud. Vangla iseloomustuses esineb informatsiooni, milline põhineb Herman Rätsepa enda ütlustel ja olulised neist ei ühti mitmete allikate ütlustega. Kinnipeetava mina-pilt on paljuski erinev(moonutustega) sellest, mida lähedalseisvad inimesed temas näevad. Kuriteo sooritamine kinnitab lähedaste tähelepanekuid.

Prokurör ei toeta Herman Rätsepa ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et karistatud väga raske isikuvastase kuritegude toimepanemises. Tapmine on toime pandud paljudele inimestele ohtlikul viisil. Vabastamine oleks ennatlik, ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Samuti tuleb arvestada kannatanu lähedaste õiguspärase ja õigustatud ootusega, et kuriteo toimepannud isik kannaks ära karistuse, mis on vastavuses isiku süü suurusega ja toimepandud kuriteo raskusega.

Kohus arvestab ka järgmisi asjaolusid: Herman Rätsep on osalenud programmis – Tee koju. 07.06.2007 on kinnipeetavat lubatud lühiajalisele väljasõidule. Herman Rätsep on omandanud tisleriameti I ja II mooduli. AS Eesti Vanglatööstusest iseloomustus on positiivne. Süüdimõistetu omab A,B,C kategooria juhilube. Järva-Jaani Vallavalitsus kinnitab, et Herman Rätsepa elukoht on x. x on nõus Herman Rätsepaga sõlmima tähtajatu töölepingu.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast.

Herman Rätsep on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 2/3. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtunik leiab, et Herman Rätsepa vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud: isik on mõistetud karistusest rohkem kui 2/3 ära kandnud, , seega võiks isiku formaalselt vabastada. Arvestada tuleb ka seda, milliste tegude eest isik on süüdi mõistetud ja karistust kannab – tegemist on äärmiselt raske isikuvastase kuriteoga. Kohus hindab isiku püüdu muutumiseks, töötamist vanglas ja hindab kõrgelt isiku pöördumist Jumala poole, kuid ainuüksi sellest võib vabaduses väheks jääda.

Kohus leiab, et Herman Rätsepal tuleks vangistuse jätkudes tegeleda tõsiselt oma emotsioonide, tunnete ja eluviisi muutmisega, osaledes vangla poolt pakutavates viha juhtimise programmides, eluviisi muutmise jne programmides. Uue kuriteo toimepanemist ja selle ohtlikkust mõjutavaks on kriminaalhooldaja pidanud eelkõige Herman Rätsepa isikuomadusi. Tegemist on õigustamatult kõrge enesehinnanguga, enesekeskse mõtlemisega, oma süüd vähendava inimesega. Kriitilises olukordades valib enesest lähtuvaid lahendusi, ei arvesta tegude tagajärgedega ega suuda mõista mõju kaasinimestele, ei arvesta teiste vajadustega. Herman Rätsepo pole soovinud osaleda vihajuhtimise grupitöös.

Kuna süüdlase vabastamine on alati ka kriminaalpoliitiline otsus, siis ei saa selle langetamisel piirduda üksnes süüdlase isiku iseloomustavate andmete arvestamisega, hindamata iga ennetähtaegset vabastamist õiguskaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist nõuab KarS § 76 lg 3 kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäigu arvestamist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all mõistetakse vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid jne. Herman kannab karistust muuhulgas kuriteo eest, mis oli suunatud inimese kõige väärtuslikuma hüveelu vastu. Tapmine on toime pandud paljude inimeste elule ohtlikul viisil. Kohus nõustub täielikult prokuröri arvamusega, et vabastamine oleks ennatlik, ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Samuti tuleb arvestada kannatanue lähedaste õiguspärase ja õigustatud ootusega, et kuriteo toimepannud isik kannaks ära karistuse, mis on vastavuses isiku süü suurusega ja toimepandud kuriteo raskusega. Isik, kes on toime pannud äärmiselt raske isikuvastase kuriteo, peab arvestama, et on võimalik, et ära tuleb kanda kogu karistus ning, et kohtul ei ole kohustust teda ennetähtaegselt vabastada. Seega jätab kohus Herman Rätsepa vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Aivar Pellja Kohtunik 29.10.2007.a.