1-07-11418\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-11418

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-11418 (07231400694) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi A.U süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitserov Süüdistatav A.U

Ik: 3770409028, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: AS, ehitaja, elukoht: XXX, tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: - 19.10.2002 Tallinna Politseiprefektuuri otsusega KarS § 262 alusel rahatrahv 180 krooni; - 08.06.2004 Põhja Politseiprefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 900 krooni; - 03.10.2004 Põhja Politseiprefektuuri otsusega KarS § 262 alusel rahatrahv 180 krooni;

- 31.03.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 121 alusel rahatrahv 4000 krooni; - 26.09.2006 Põhja Politseiprefektuuri otsusega LS § 741 lg

1, § 7419

lg 1, § 7435

lg 1 ja LKindlS § 661

lg 1 alusel rahatrahv 9000 krooni; - 04.10.2006 Põhja Politseiprefektuuri otsusega LS § 7419 lg

1 ja § 741

lg 2 alusel rahatrahv 9000 krooni ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuud;

- 20.02.2007 Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 741

lg 2

2 alusel rahatrahv 6000 krooni;

- 13.03.2007 Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 741

lg 2 alusel rahatrahv 7800 krooni.

Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. A.U süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 45 (nelikümmend viis) päeva.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada A.U-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 30 (kolmkümmend) päeva.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta A.U-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 30 (kolmkümmend) päeva A.U suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et A.U temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS §

75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada A.U järgima katseajal

kontrollnõudeid:

 elada alalises elukohas XXX,

 ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

 alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada A.U-le määratud 18 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.10.2007.

6. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada A.U suhtes lisakaristust, võttes temalt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 4 (neli) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel.

7. A.U-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti

Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „A.U, 1-07-11418, sundraha“.

8. A.U-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 1938 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa)

krooni ja 15 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „A.U, 1-07-11418, kaitsjatasu“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 10. A.U suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 11. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

3 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

A.U süüdistatakse selles, et tema olles 04.10.2006.a karistatud LS § 74 19 lg 1 alusel rahatrahviga summas 9000 krooni 14.09.2006 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis

06.04.2007 kell 22.07 , mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis.

Seega A.U pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest

Kohtuistungil süüdistatav A.U seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

 Koopia 04.10.2006 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2314,06,018586, millest nähtuvalt karistati A.U 14.09.2006 toimepandud LS § 74 19 lg 1 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 9000 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks. (t/l 4)

 06.04.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi

kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 23.10 ajal A.U

alkoholijoove 0,74 mg/l väljahingatavas õhus. A.U nõustus tuvastamise

tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 8)

 06.04.2007 koostatud tunnistaja A.U ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

seletas M.Dubrovn, et istus joobes olles asjaolude tõttu rooli, jäi vaatamata tahavaate peeglisse ja ei märganud, et eessõitev sõiduk pidurdas. Ei jõudnud reageerida. (t/l 10-11)

 06.04.2007 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas A.U, et kõik mis protokollis on kirjas, see on tõde. (t/l 13-14)

 06.04.2007 koostatud tunnistaja HO ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis tunnistaja piki Tammsaare teed Lennujaama poole ja peatus valgusfoori ees ning seisis kui autole sõitis tagant otsa XXX registreerimismärgiga XXX. Tulid autost välja ja juht väitis, et on süüdi ning sõideti Tammsaare tee ja Rahumäe tee ristmikul olevasse Lukoili tanklasse, et koostada blanketile teade liikluskindlustuse jaoks. Tanklas aga selgus, et teise auto juht on joonud ja kutsuti politsei. (t/l 20-21)

 16.08.2007 koostatud kahtlustatava A.U ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

seletas kahtlustatav, et varasem rahatrahv on rahapuuduse tõttu tasumata. 06.04.2007

tarvitas kella 16.00ni 400 grammi konjakit ja kella 21.30 ajal istus rooli, et sõita

Mustamäelt bussijaama paki järele. Teadis, et on joobes, kuid arvas, et saab auto

4

juhtimisega hakkama. Teel bussijaama Tammsaare teel kella 22.00 paiku sõitis eesliikunud sõidukile otsa kuna ei olnud piisavalt tähelepanelik. Politseinikud kontrollisid tema joovet alkomeetriga ja tuvastasid joobe. Nõustus tulemusega. Võlgnevusi pankade või juriidiliste või füüsiliste isikute ees ei ole, on vaid tasumata trahvid. Võimalusel võiks mõista rahalise karistuse, mille tasumine määrata ositi. (t/l 23-24)

 Täitemenetluste andmebaasist nähtuvalt on A.U vastu alustatud täitemenetlusi kokku 63 252 krooni nõudes. (t/l 32-34)

 Tööandjate päringust nähtuvalt puuduvad andmed A.U tööandjate kohta ajavahemikust jaanuar 2006 kuni detsember 2006 ja 2005 aastal on A.U saanud töötasu vaid mais ja juunis. (t/l 35-37)

 Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava A.U keskmiseks päevasissetulekuks 2005 aastal oli 0 krooni. (t/l 38)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel A.U kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja otsust väärteoasjas, karistusregistri andmeid määratud karistuste kohta, andmeid tööandjate ja sissetulekute ning alustatud täitemenetluste kohta, samuti tunnistaja HO ütlusi,

asub seisukohale, et süüdistatava A.U süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on A.U varem karistatud LS § 74 19 lg 1

ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, kuivõrd süüdistatav ei ole temale

määratud rahatrahvi ära tasunud ning on jätkanud väärtegude toimepanemist. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu

asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise

eest ning ükski neist ei ole kustunud, kuivõrd määratud rahatrahvid on tasumata.

Süüdistatavat on karistatud ka kohtu poolt kuriteo toimepanemise eest, kuid tegemist on teiseliigilise kuriteo toimepanemisega ning see ei saa mõjutada karistuse mõistmist käesolevas

kriminaalasjas inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest. Inkrimineeritava teo eest on

karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistataval puudub legaalne ja maksustatav sissetulek ning

tal on senini tasumata kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvad rahalised karistused. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et tal on alaline sissetulek, mis on keskmise palga lähedane ning katseaja lõppedes suureneb. Samas ei ole kohtule esitatud mingeid tõendeid sissetuleku

olemasolu ja suuruse kohta, mistõttu ei saa kohus selliste ütlustega sissetuleku kohta

arvestada. Seetõttu, arvestades toimikus leiduvaid andmeid sissetulekute kohta ning seniste

suurte rahaliste kohustuste olemasolu ja käesolevast kriminaalmenetlusest tulenevate

suhteliselt suurte rahaliste kohustuste lisandumist, asub kohus seisukohale, et sanktsioonis

ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas,

kuivõrd see raskendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda ning senised rahalised

mõjutusvahendid ei ole süüdistatavat mõjutanud loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega.

5

Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat on varem kohtu poolt

karistatud teiselaadse kuriteo toimepanemise eest ning pärast viimast kohtuotsust on teda karistatud vaid eranditult liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, milliste toimepanemise

eest määratud rahatrahvid on senini tasumata. Sellistest andmetest võib teha järelduse, et

süüdistatav on süstemaatiline liikluskorra rikkuja, mida kohus arvestab süüdistatavale mõistetava lisakaristuse määra kohaldamisel. Süüdistatava süü astet arvestades ja arvestades ka asjaolu, et teda ei ole varem samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud ning ta on viimane pool aastat hoidunud mootorsõiduki juhtimisest, leiab kohus, et süüdistatavale võib

karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära

lähedasena. Arvestades süüdistatava kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et mõistetava karistuse

täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata.

Arvestades aga inkrimineeritud teo iseloomu ja kriminaaltoimikust ilmnevaid

karistusandmeid asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile,

tagamaks selle, et järelevalve tingimustes süüdistatav näitab oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt.

Kuigi süüdistataval mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, siis võib süüdistataval tekkida

soov juhtimisõigust omandada ja seetõttu leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei

pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub

kohus asjaolust, et süüdistatava puhul on tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete

rikkujaga ning olukorras kus juhtimisõigus temalt kohtuotsusega ära võetakse peaks süüdistatav aru saama sellest, et ajal, mil juhtimisõigus on ära võetud ja teda tabatakse

mootorsõiduki juhtimiselt, siis paneb ta toime uue tahtliku kuriteo ning tema suhtes kohaldamata jäetud karistus võidakse täitmisele pöörata. Selline asjaolu peaks kohtu arvates olema lisatagatiseks, mis sunnib süüdistatavat lisaks katseajale ja käitumiskontrollile hoiduma uute liiklusalaste kuritegude toimepanemisest. Peale selle nähtub karistusregistri andmetest, et süüdistatav on liikluses teistele liiklejatele ohtlik, mida ta on karistusandmetest nähtuvalt juba korduvalt tõestanud, mistõttu on süüdistatava kõrvaldamine liiklusest hädavajalik.

Märt Toming kohtunik