1-07-12582\1 · 1-07-12582\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoobril 2007. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-07-12582 (07260201130) Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi N.K süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi käskmenetluses Süüdistatav N.K elukoht: X isikukood: XXX;

karistatus: kriminaalkorras varem karistatud ei ole, väärteokorras varem karistatud viiel korral, kustumata on kaks

karistust, sh karistamine 04.01.2007. a Lõuna

Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 järgi rahatrahviga 12 000 krooni; tõkend: ei ole valitud Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada N.K KarS § 424 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 18 200 (kaheksateist tuhat kakssada) krooni.

KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel tuleb N.K rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu

jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 1820 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend) krooni.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta N.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

2

KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel sisse nõuda N.K-lt menetluskuludena riigituludesse

sundraha 5400 krooni, riigi poolt määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 20.80 krooni.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „N.K, 1-07-12582, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või

nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „N.K, 1-07-12582, menetluskulud“.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude

tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus.

I Süüdistuse sisu N.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Lõuna Politseiprefektuuri 04.01.2007. a otsusega karistatud LS § 7419 järgi mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, 09.08.2007. a kella 22.25 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Kobratu külas juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg. märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani N.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

II Prokuröri ettepanek

Prokurör taotleb N.K süüditunnistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 18 200 krooni ulatuses. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel taotleb prokurör võtta N.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Tunnistaja Gunnar Rätsepuu (tl 3-4) ning süüdistatava N.K kahtlustatavana antud (tl 5-6)

ütlused, 09.08.2007. a joobeseisundi tuvastamise protokoll (tl 1) ning sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsus (tl 2) ja Lõuna Politseiprefektuuri 04.01.2007. a otsus väärteoasjas nr 2602,06,018511 (tl 7) kogumis tõendavad seda, et N.K, keda on Lõuna Politseiprefektuuri 04.01.2007. a otsusega karistatud LS § 7419 järgi mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, 09.08.2007. a kella 22.25 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Kobratu külas juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg. märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes, samuti seda, et oma teo pani N.K toime tahtlikult.

3

Kohus N.K käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei

tuvastanud ja asub seisukohale, et N.K pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, ning et teda tuleb selle eest karistada.

KarS § 424 näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

N.K tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus seda, et N.K on oma süüd tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud.

Karistusregistri teatisest (tl 13-14) ja väärteokaristusõiendist (tl 8) ilmneb, et N.K varem

kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras on tal kustumata kaks karistust, mõlemad liiklusalaste rikkumiste eest. Karistuseks määratud rahatrahvid on N.K ära tasunud.

Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on N.K puhul saavutatavad rahalise karistusega alla KarS § 424 sanktsiooni keskmise määra arvestades karistust kergendava asjaolu olemasolu. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval tuleb arvestada sedagi, et tegu oli toime

pandud otsese tahtlusega ning et üldpreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab karistus

alkoholijoobes juhtimise eest olema tuntav, seega tuleb N.K-le mõista karistus üle

sanktsiooni miinimummäära. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga, et otstarbekas on mõista rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses.

KarS § 44 lg-te 2, 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu

keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes

süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui

nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd N.K 2006. a keskmise päevasissetuleku suurus peale ettenähtud mahaarvamiste tegemist oli 182.75 krooni (tl 16), kujuneb temale mõistetava rahalise karistuse suuruseks 18 200 krooni.

KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast

või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus leiab, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule

majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb N.K võimaldada tasuda talle

mõistetud rahaline karistus ositi, s.o 1820 krooni kuus otsuse jõustumisele järgneva 10 kuu jooksul.

Kohus asub seisukohale, et N.K-le tuleb lisakaristusena kohaldada ka KarS §-s 50 ette

nähtud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb

juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlike asjaolude korral saab seda mitte teha

4

(Riigikohtu 12.02.2003. a otsus nr 3-1-1-10-03). Käesoleval juhul erandlikud asjaolud puuduvad. Seega tuleb N.K-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 5400 krooni, KrMS §

175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 20.80 krooni.

KrMS § 180 lg-te 1, 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik