1-07-13278\2

Kriminaalasi nr.1-07-13278

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.oktoobril 2007.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-07- 13278 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Tõlk Alla Korkin Kriminaalasi J.E süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav J.E

elukoht: x isikukood ja sünniaeg: , xxx sünd. xxx karistatus: varem kohtulikult karistatud, viimati 30. 03. 2006.a.

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 329 alusel rahaline karistus 3000.- krooni. tõkend: 17. 09. 2007.a. elukohast lahkumise keeld

Kaitsja : advokaat Kalju Kutsar määratud korras

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada J.E KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks seitse ( 7 ) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata J.E-le mõistetud karistus osaliselt täitmisele ja karistusest kohesele reaalselt kandmisele kaks ( 2 ) kuud vangistust.

KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel ülejäänud karistus –viis ( 5 ) kuud vangistust täitmisele

mitte pöörata, kui J.E kolme ( 3 ) aastase katseaja jooksul ei pane

toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ning kohustusi : 1) elama alalises elukohas –x 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

Samuti tuleb määrata J.E katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta J.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks (3) aastaks.

Tõkend – „elukohast lahkumise keeld“ J.E suhtes tühistada vangistuse

täitmisele pööramisel. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates tema vangistusasutusse ilmumisest KrMS § 414 lg 2 alusel. Kohus selgitab, et kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab

kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

Välja mõista süüdistatavalt J.E-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017) sundraha summas viis tuhat nelisada (5400.-) krooni.

Välja mõista süüdistatavalt J.E-lt riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017) menetluskulu - advokaat Kalju Kutsar osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja

menetlemisest summas kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kolm ( 2283.- ) krooni 30 senti (s.h käibemaks 348,30 krooni).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (24.10.2007.a.).

Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (24.10.2007.a.).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus

t u v a s t a s :

Kriminaalasjas süüdistatakse J.E selles,

et tema, 28.07.2007.a kella 19. 50

ajal juhtis x maakonnas x vallas x x. x tänava suunas alkoholijoobes mootorsõidukit

Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx xxx, isikuna, keda on karistatud

alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest 30.05.2005.a. Valga Maakohtu poolt KarS § 424, 215 lg. 2 p. 1 alusel 2a vangistusega tingimisi 2- aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2-ks aastaks.

…selles, et tema 17.09.2007.a kella 00. 20 ajal juhtis x maakonnas x vallas x tänaval

alkoholijoobes mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx xxx, isikuna,

keda on karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest 30.05.2005.a. Valga

Maakohtu poolt KarS § 424, 215 lg. 2 p. 1 alusel 2a vangistusega tingimisi 2- aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2-ks aastaks.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani J.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi puudub.

Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr J.E suhtes :

Prokurör nõuab kohtus :

Süüdi mõista KarS § 424 järgi ning karistada teda ( 7 kuud ) J.E seitsme kuu vangistusega.

KarS § 74 alusel jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata.

KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et tuleb talle mõistetud karistusest J.E

koheselt ära kanda vangistus tähtajaga kaks (2) kuud ja vangistus tähtajaga viis (5) kuud

mõista tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui

J.E 3 - aastase katseaja

jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: ilmub registreerimiseks

kriminaalhooldaja poolt määratud ajal ja kohta, ei lahku oma elukohast kauemaks kui 15 päevaks ilma kriminaalhooldaja loata, ei vaheta oma elukohta ilma kriminaalhooldaja loata, esitab kriminaalhooldajale dokumente talle määratud kohustuste täitmise kohta.

Tulenevalt KarS § 50 lg. 1 võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus J.E-lt kolmeks (3) aastaks.

Välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- J.E-lt krooni.

Menetluse käik :

J.E on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning

andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas

kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav J.E ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 24.10.2007.a. lihtmenetluse kokkuleppe.

Süüdistatav J.E kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

Aivar Pellja Kohtunik 24.10.2007.a.