1-07-11266\3 · 1-07-11266\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Summary
AI generated1-07-11266 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoobril 2007.a. Kriminaalasja number 1-07-11266 (07230100880) Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Konsultant-kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi S.N süüdistuses KarS § 121, § 215 lg 2 p 1, § 424 järgi. Prokuröri abi Alar Lehesmets Süüdistatav S.N eluk.: XXX; ik XXX,...
Full Text of the Judgment · 1-07-11266\3
1-07-11266
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoobril 2007.a. Kriminaalasja number 1-07-11266 (07230100880) Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Konsultant-kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi S.N süüdistuses KarS § 121, § 215 lg 2 p
1, § 424 järgi.
Prokuröri abi Alar Lehesmets Süüdistatav S.N
eluk.: XXX; ik XXX, kodakondsus puudub, haridus: alg; emakeel vene keel; töökoht : ei tööta, varem kohtulikult karistatud: 1) 31.10.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 –KarS § 25 lg 2 järgi tingimisi 2-kuulise
vangistusega 3-aastase katseajaga ; 2) 02.05.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p1 , KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 järgi tingimisi 3 kuu ja 10 päevase vangistusega 3-aastase katseajaga
Tõkend vahistamine alates 13.07.2007
Kaitsja
Vladimir Kuznetsov
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada S.N KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
Süüdi tunnistada S.N KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
2
Süüdi tunnistada S.N KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõista S.N-ile 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega S.N-ile mõistetavat
karistust – 7 kuud vangistust – temale 02.05.2006.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuud ja 10 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõista 10 kuud 10 päeva vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda S.N-i eelvangistuses viibitud aeg alates 13.07.2007.a. karistusaja hulka.
Karistuse kandmise aja alguseks lugeda S.N-i 13.07.2007.a.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära S.N-ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 8 (kaheksaks) kuuks.
S.N-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine- jätta muutmata
Välja mõista S.N-ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme
kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni
riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1486.80 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) krooni ja 80 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXSEB Eesti
Ühispangas märkides viitenumbri XXXXvõi Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX
Hansapangas märkides viitenumbri XXX, selgitusse märkida „S.N, 1-07- 11266.
Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate
menetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15
päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.
Vahistatud süüdistatav võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.
3 Kohtuotsuse põhiosa
S.N-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, 10.07.2007.a. kella 01.25 paiku, viibides DP palvel viimasele kuuluva sõiduauto XXX(registreerimisnumbriga XXX roolis, peale D.P sõidukist väljumist Tallinna linnas XXX tankla territooriumil, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil
ilma omastamise eesmärgita, lahkus omavoliliselt sõiduautoga XXX(XXX Tallinna linnast XXX asuvalt tankla territooriumilt ning kasutas sõidukit seni, kuni 10.07.2007.a. kella 02.30 paiku sõitis Tallinna linnas XXX teelt välja vastu metallist teepiirdeid, peale mida jättis auto maha..
Seega pani S.N oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja
omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita isiku poolt, kes on varem toime
pannud varguse ja omastamise, so. pani toime järgi kvalifitseeritava KarS § 215 lg 2 p 1 kuriteo.
Samuti süüdistatakse S.N-i selles, et tema 03.06.2007.a. kella 19.30 paiku väänas XXX asuva baari „A “ juures enda abikaasat IG kätest ning lõi IG rusikasse surutud vasaku käega vastu nina, mille tagajärjel hakkas IG jooksma ninast verd. Hoolimata tekitatud
tervisekahjustusest jätkas S.N vägivalda, lüües seejärel IG rusikasse surutud
parema käega vasakule poole vastu lõuga ning rusikasse surutud vasaku käega vastu IG paremat silma, tekitades IG kätele nahamarrastused, hematoomi parema silma piirkonda ning turse nina piirkonda, põhjustades IG füüsilist valu ja tervisekahjustusi.
Seega pani oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise S.N kahjustamise ja valu põhjustanud löömise, s.o. järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121
Samuti süüdistatakse S.N-i selles, et tema , olles 20.06.2005.a. karistatud
Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74’19 alusel rahatrahviga 13500 krooni
mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 21.09.2006.a. kella 10.05 paiku juhtis Tallinna linnas mootorsõidukit XXX, registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis.
Seega pani oma tahtliku tegevusega toime joobeseisundis S.N mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, keda on varem sellise teo eest karistatud, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid S.N ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest.
Kohus leiab, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus tunnistab S.N-i süüdi talle esitatud süüdistustes ning mõistab talle
karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab S.N-i
süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
4
Kohtunik