1-07-12557\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-12557

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul

kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-12557

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Natalia Duškina

Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Marek Raua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Marek Raud (isikukood 37306080351; viibib Ämari Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Marek Raud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Ämari Vangla esitas 09.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marek Raua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Marek Raud tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 31.03.2000.a otsusega KrK § 141 lg 2 p 2, 3; KrK § 197 lg 3 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest liites mõistetud karistused osaliselt 12 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohus 20.06.2000.a tühistas Tartu maakohtu 31.03.2000.a kohtuotsuse osaliselt ja

2 KrK § 40 lg 1 alusel luges Marek Rauale mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 10 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Karistuse kandmise algus oli 26.06.1998.a ja lõpp on 26.06.2008.a.

Kinnipidamisasutuses Marek Raua kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava. Vangistuses on pidevalt käinud psühholoogi vastuvõttudel. Karistuse jooksul on kinnipeetav viibinud ka Tartu Vangla psühhoneuroloogia osakonnas. Kinnipeetaval on diagnoositud düssotsiaalne isiksusehäire. Väljendub võimetuses tunda enesel süüd ja õppida kogumustest, eriti karistusest. Kinnipeetaval ei ole vabanemisel kindlat elukohta. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud kokku 22 distsiplinaarkaristust, millest hetkel ei ole ühtegi kehtivat. Kinnipeetav on ohtlik endale ja teistele. Võib toime panna uusi varavastaseid kuritegusid. Ei saa vabaduses iseseisvalt hakkama, kui peab ise tegema otsuseid ja oma elu korraldama. Tal puudub kogemus õiguskuulekana elus hakkama saamiseks ning vastutustunne.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kinnipeetav on tunnistatud düsssotsiaalseks isikuks, kes ei suuda ilma kõrvalise abi ja toetuseta iseseisvalt elus toime tulla. Kinnipeetaval ei ole vabanemisel kindlat elukohta, vanglas on ta viibinud 21 aastat ja tutvusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud.

Marek Raud taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on kohtulikult karistatud 6-korral, vanglas viibib 6. korda. Karistust kannab röövimise eest. Elukoht on olemas Tallinnas Männiku 92 turvakodus.

Prokuröri hinnangul on M. Raua ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et M. Raud kannab karistust varavastase kuriteo toimepanemise eest, mille eest talle mõisteti 10 aastat vangistust. Eelnevalt on teda 6-korral kriminaalkorras karistatud, kogu vangistuse aja jooksul on M. Rauda suhtes kohaldatud 22 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Marek Raua ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Raud tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Raua isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Marek Raud kannab karistust varavastase kuriteo toimepanemise eest, mille eest talle mõisteti 10 aastat vangistust. Eelnevalt on teda 6-korral kriminaalkorras karistatud, kogu vangistuse aja jooksul on M. Rauda suhtes kohaldatud 22 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele.

3 Arvestades M. Raua poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik