1-07-11730\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-11730

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-11730

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Eevi Pant

Prokurör Katrin Kabel

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Vladimir Teinemaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Vladimir Teinemaa (isikukood 38006070294; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Vladimir Teinemaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Vladimir Teinemaa vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 20.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Teinemaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Vladimir Teinemaa tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 31.05.2002.a otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks mõisteti 9 aastat vabadusekaotust. KrK § 2025 lg 1 järgi ja karistati vabadusekaotusega 6 kuud. Vastavalt KrK § 40 lg 1 mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 9 aastat vabadusekaotust.

Karistuse kandmise algus oli 20.08.2001.a ja lõpp on 20.08.2010.a.

Kinnipidamisasutuses Vladimir Teinemaa kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on osalenud „Convictuse“ töös ja lõpetanud arvutikursused. Peale vabanemist kavatseb minna tööle OÜ Kliimaseade. Majanduslikult toetavad teda vanemad. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 16-korral. Välja võib tuua isiku narkoprobleemi ning olles joobes ja konfliktsituatsiooni sattudes, ei kontrolli oma käitumist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Ametniku arvates ei ole V. Teinemaa sobilik elektroonilise järelevalve alla ja tema vanematelt puudub sellekohane nõusolek.

Vladimir Teinemaa taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on ta kohtulikult ühel korral karistatud, vanglas viibib esimest kord, kannab karistust röövimise eest. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on oma käitumisest teinud vajalikud järeldused. Eluja töökoht on kinnipeetaval olemas.

Prokurör ei toeta taotlust. Isiku suhtes on vangla andmete kohaselt vangistuses viibimise ajal alustatud kriminaalmenetlust KarS § 331 tunnustel. Seega ei ole ka vangistuse viibimise ajal isik püüdnud näidata, et on ennast parandanud, vaid on toime pannud järjekordse kuriteo. Samuti on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Vabaduses on tõenäoline alkoholi ja narkootikumide tarvitamise oht ning konflikti sattudes vägivalla kasutamise oht. Tulenevalt isiku poolt toimepandud teost, käitumisest vanglas ning tema kohta esitatud materjalidest puudub veendumus, et isik enne tähtaega vabastamisel ei paneks enam toime uusi kuritegusid, alluks kriminaalhooldaja kontrollile ning täidaks talle katseajaks pandud kohustusi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Vladimir Teinemaa ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Teinemaa tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Teinemaa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isiku suhtes on vangla andmete kohaselt vangistuses viibimise ajal alustatud kriminaalmenetlust KarS § 331 tunnustel. Seega ei ole ka vangistuse viibimise ajal isik püüdnud näidata, et on ennast parandanud, vaid on toime pannud järjekordse kuriteo. Samuti on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Vabaduses on tõenäoline alkoholi ja narkootikumide tarvitamise oht ning konflikti sattudes vägivalla kasutamise oht. Tulenevalt isiku poolt toimepandud teost, käitumisest vanglas ning tema kohta esitatud materjalidest puudub veendumus, et isik enne tähtaega vabastamisel ei paneks enam toime uusi kuritegusid, alluks kriminaalhooldaja kontrollile ning täidaks talle katseajaks pandud kohustusi.

Arvestades V. Teinemaa poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Arvestades, et V. Teinemaa poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib V. Teinemaa vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik