1-07-10843\2 · 1-07-10843\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-10843

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-10843 (07231401082) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi P.K süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Kristi Rande Süüdistatav P.K

Ik: XXX, kodakondsuseta, kõrgem haridus, töökoht: OÜ mehhaanik, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: 1) 05.09.2001 Viljandi Maakohtu otsusega KrK § 204 lg 3

järgi rahatrahv 4770 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks;

2) 26.01.2004 Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 424 järgi tingimisi vangistus 2 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. Kaitsja Advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON

1. P.K süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.K-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta P.K-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 4 (neli) kuud P.K suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses

täitmisele pööramata tingimusel, et P.K temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud

kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud

2 kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.K-lt järgima katseajal

kontrollnõudeid:

 elada alalises elukohas XXX,

 ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

 alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada P.K-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.10.2007.

6. P.K suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

7. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada P.K suhtes lisakaristust, võttes temalt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 4 (neli) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel.

8. P.K-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB

Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „P.K, 1-07-10843, sundraha“.

9. P.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1938 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 15

senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „P.K, 1-07-10843, kaitsjatasu“.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

P.K süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 26.01.2004 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud

ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise eest ning omades kehtivat karistust, taas 25.06.2007 kella 07.31 paiku juhtis joobeseisundis mootorsõidukit XX, registreerimismärgiga XXX.

Seega P.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

3

Kohtuistungil süüdistatav P.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

 Koopia Tallinna Linnakohtu 26.01.2004 otsusest, mille kohaselt karistati P.K KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud, milline karistus jäeti tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata. Lisakaristusena võti P.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. (t/l 3-4)

 25.06.2007 koostatud väärteoprotokoll nr XXX, millest nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et 25.06.2007 kell 07.31 juhtis P.K XXX mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. (t/l 7)

 25.06.2007 koostatud protokollist joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga nähtub, et

P.K väljahingatavas õhus tuvastati 0,29 mg/l alkoholi. Isik nõustus tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. (t/l 8)

 25.06.2007 koostatud menetlusaluse isiku P.K ülekuulamisprotokollist

nähtuvalt seletas menetlusalune isik, et juhtis sõidukit XXX ning oli politseinike poolt kinni peetud. Mõõteriist näitas nõrka joovet. Alkoholi tarvitas eile. Kahetseb et nii juhtus. Arvas, et kõik on korras ja ta on kaine. On invaliid ja palub juhtimisõigus alles jätta. (t/l 9)

 26.07.2007 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas P.K, et 24.06.2007 kella 15.00 kuni 18.00 jõi ära umbes 250-300 grammi viina, kella 22.00 ajal läks magama. Järgmisel hommikul sõitis kella 06.50 ajal tööle ja enesetunne oli

hea. Politsei pidas kinni, indikaator näitas joovet. Politseinik ütles, et on jääknähud ja

kahe tunni pärast võiks sõita. On alates 1992 invaliidsusel ja juhtimisõigus onn hädavajalik. Võimaluse korral karistada rahalise karistusega. (t/l 13-16)

 01.08.2007 koostatud tunnistaja ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas Erki Radu, et

25.06.2007 oli graafikujärgselt tööl Tallinnas Soo 8 maja juures koos juhtivkonstaabel Rauno Rajasaarega. Kella 07.31 ajal kontrolliti politseioperatsiooni Kõik puhuvad raames Vana-Kalamaja tänava suunas liikuvat mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX ,

mida juhtis P.K. Juhil paluti puhuda indikaatorvahendisse, millel süttis

punane tuli. Seejärel paluti puhuda teise indikaatorvahendisse, milline näitas

alkoholijoovet 0,29 mg/l. P.K nõustus joobe tuvastamise tulemusega. Koostati väärteoprotokoll. (t/l 19)

 Tööandjate päringu väljatrükist nähtuvalt on P.K saanud tulu ASst , ASst . (t/l 20)

 Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta nähtub, et 2006 ja 2007 aasta andmetel oli P.K keskmiseks päevasissetulekuks 80 krooni. (t/l 22)

 Koopiad P.K pensionitunnistusest nr XXX. (t/l 26-28)

 Koopia arstliku ekspertiisi otsusest nr XXX, mille kohaselt on P.K töövõime kaotuse protsent 70. (t/l 29-30)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel P.K

menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi,

tunnistaja Erki Radu ütlusi, protokolli joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, kohtuotsust, väärteoprotokolli, andmeid sissetulekute kohta 2006 aastal, asub seisukohale, et

süüdistatava P.K süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on P.K varem karistatud Tallinna

4

Linnakohtu 26.01.2004 otsusega KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

vangistusega 2 kuud, milline karistus jäeti tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga

kohaldamata. Vastavalt Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 5 sätetele karistusandmed

kustutatakse kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise

korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Seega oleks P.K karistusandmed kustutatud kolme aasta möödumisel katseaja lõppemisest. Katseaeg

lõppes P.K 26.07.2005 ning karistusandmed oleks kustutatud 26.07.2008. P.K pani aga uue teo toime 25.06.2007, so ajal, mil karistus ei olnud kustunud.

Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo

eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on P.K

käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku andmetest

nähtuvalt on süüdistatavat karistatud varem kahel korral samalaadsete kuritegude

toimepanemise eest. Karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole süüdistatavat muude

õiguserikkumiste eest viimase nelja aasta jooksul karistatud, mistõttu ei saa tema

karistusandmetest teha järeldusi, et ta süstemaatiliselt rikuks liikluskorda. Inkrimineeritava

teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistatava sissetulek on olnud suhteliselt keskmine, kuigi ta on 70% ulatuses töövõimetu. Tema terviseseisundit arvestades aga ei pea

kohus võimalikuks süüdistatavale rahalist karistust määrata, kuivõrd ootamatu tervise

halvenemine võib viia olukorrani, kus süüdistatav ei ole võimeline lisaks temalt välja

mõistetavatele menetluskuludele tasuma rahalist karistust. Seetõttu peab kohus vajalikuks

lähtuda karistuse mõistmise põhimõtetest, mille kohaselt, valides sanktsioonis ettenähtud

alternatiivsete karistuste vahel, tuleb vangistust kohaldada juhul, kui rahalise karistuse

kohaldamine kas ei anna karistuse eesmärkide saavutamisel oodatavat tulemust või kui süüdlase majanduslik olukord välistab rahalise karistuse tasumise. Sellist järeldust saab teha

kas süüdlase majanduslikku olukorda analüüsides või arvestades süüdlase varasemat käitumist ja karistusi. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat samalaadsete kuritegude

toimepanemise eest karistatud 6 aastat tagasi ja peaaegu 4 aastat tagasi ning viimase nelja aasta jooksul ei ole teda karistatud ka väärtegude toimepanemise eest. Seetõttu ei saa kohus

olukorras, kus isikut iseloomustavad andmed ei anna alust lugeda süüdistatavat

süstemaatiliseks õiguskorra rikkujaks, teha järeldusi, et süüdistatavat saaks mõjutada

eranditult vangistusega. Samas aga peab kindlasti arvestama süüdistatava rahaliste

võimalustega, mistõttu ei saa kohus kohaldada rahalist karistust ning kohaldada tuleb

süüdistatava suhtes vangistust. Arvestades asjaoluga, et süüdistatav on varem kohtu poolt

karistatud nii rahalise karistuse kui ka vangistusega, milline jäeti tingimisi kohaldamata ja

katseaeg möödus positiivselt, leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse alla

ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatav on oma süütegu kahetsenud,

mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna ja süüdistatava isikuandmed annavad aluse arvata, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õiguskorra rikkuja, peab kohus võimalikuks

jätta mõistetava karistuse süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses

täitmisele pööramata. Kuivõrd aga süüdistatav läbis eelmise otsusega määratud katseaja

edukalt, siis loodab kohus, et pikemaajalise katseaja määramine on süüdistatavale toeks

vältimaks uute süütegude toimepanemist, kuivõrd järelevalve tingimustes on tal võimalik leida tuge ka kriminaalhooldajalt.

Kuigi süüdistataval on soov säilitada mootorsõiduki juhtimise õigus ja oma igapäevastes

toimetustes seda õigust oma puude tõttu ka kasutada, leiab kohus, et vastavalt

inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, eriti selliste isikute suhtes, keda on varem samalaadsete süütegude eest korduvalt

5

karistatud, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Kuigi süüdistatav on 70% osas töövõimetu ja tema põhiliseks liikumisvahendiks ongi sõiduk, mille

kasutamine on oluliselt mugavam kui ühistranspordi kasutamine, siis ei pea kohus selles ulatuses töövõimetust selliseks erandlikuks asjaoluks, mis välistaks lisakaristuse kohaldamise, kuivõrd see puue ei ole takistanud süüdistatavat korduvalt samalaadset tegu toime panemast ja

olemast ohtlik kaasliiklejatele. Lisakaristuse määra valikul aga lähtub kohus asjaoludest, et

süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, talle on

seoses töövõimetusega juhtimisõiguse olemasolu oluliselt vajalikum kui teistele isikutele ja

peale selle tuvastati süüdistataval joove, mis ei ole suur, mistõttu ei pea kohus vajalikuks

määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub lühemaajalise

tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal süüdistatav ei ohusta teisi liiklejaid.

Märt Toming kohtunik