1-07-11717\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-11717

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-11717

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Eevi Pant

Prokurör Katrin Kabel

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Arkadi Kolpakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Arkadi Kolpakov (isikukood 38011100230; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Arkadi Kolpakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 20.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Arkadi Kolpakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Arkadi Kolpakov tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 09.08.2005.a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja § 200 lg 2 p 4, 8 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust ning KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Karistuse kandmise algus oli 15.02.2005.a ja lõpp on 15.02.2010.a.

Kinnipidamisasutuses Arkadi Kolpakovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav esitas soovi minna kooli õppima ja eesti keele kursustele. Vabanemisel kavatseb elama asuda ema ja venna juurde XXX. Isiku puhul on tegemist pigem vargaga. Alkoholi tarbimise piiramine ning narkootikumidest täielikult loobumine vähendaks nii uute kuritegude riski kui ka võimalikku ohtlikkust. Karistusaja jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kinnipeetava näol on tegemist isikuga, kellelt võib eeldada narkosõltuvust. Vabanemisel toetuks isik eelkõige vennale, kelle usaldusväärsus abistava isikuna ei ole kindel, kuna kokkulepete puhul ta tähtaegadest kinni ei pidanud. Kuna kinnipeetaval on probleeme narkootikumidega, siis on tõenäoline, et ta vabanedes hakkab narkootilisi aineid tarbima ning oht uuteks kuritegudes on reaalne. Nimetatud põhjustel kriminaalhooldusametnik ei pea vajalikuks elektroonilise valve alla vabastamist.

Arkadi Kolpakov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, on nõus elektroonilise valvega. Varem on ta kohtulikult 3-korral karistatud, vanglas viibib 2. korda, kannab karistust varguse ja narkokuriteo eest. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on oma käitumisest teinud vajalikud järeldused. Elukoht on olemas ema ja venna juures ning töökohaga kindlustab võõrasisa firma.

Prokurör ei toeta taotlust. Isik on eelnevalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist Isik on toime pannud raske esimese astme kuriteo ning samuti ühe narkootikumidega seotud kuriteo, ohustades sellise tegevusega rahva tervist tervikuna. Arvestades toimepandud kuritegusid, seda, et isik on ka varasemalt karistatud ning karistuse aeg lõppeb alles 15.02.2010.a, ei toeta prokurör taotlust.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Arkadi Kolpakovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Kolpakov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Kolpakovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on eelnevalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist Isik on toime pannud raske esimese astme kuriteo ning samuti ühe narkootikumidega seotud kuriteo, ohustades sellise tegevusega rahva tervist tervikuna. Isik on ka varasemalt karistatud ning karistuse aeg lõppeb alles 2010.aastal.

Arvestades A. Kolpakovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik