1-07-11725\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-11725

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul

kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-11725

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Eevi Pant

Prokurör Katrin Kabel

Kaitsja Oleg Nišajev

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Špeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Aleksandr Špet (isikukood 37006120012; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Špet tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 20.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Špeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2 Aleksandr Špet tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.04.2007.a otsusega KarS § 331 järgi ning karistuseks mõisteti 8(kaheksa)kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel – s.o. suurendades 3 kuu võrra 02.03.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistust 2 aastat 3 kuud ja 15 päeva, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 15 päeva vangistust, millest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus (1 aasta 1 kuu ja 17 päeva) ning algusega 19.04.2007.a. jääb vangistust kanda 1(üks) aasta 4 (neli) kuud ja 28 päeva.

Karistuse kandmise algus oli 19.04.2007.a ja lõpp on 16.09.2008.a.

Kinnipidamisasutuses Aleksandr Špeti kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et alates 2005.a viibib kinnipeetav kinnises eluosakonnas, kus tema osalemine erinevates sotsiaalprogrammides on piiratud. Vanglakaristust kannab alates 1996.a. Kinnipeetavat on vanglas olles 3-korral karistatud narkootiliste ainete tarvitamise eest ja distsiplinaarkorras 5 korral. Kinnipeetaval puudub töökoht, vabanemisel loodab selle leida tööhõiveameti kaudu. Kinnipeetav suhteb ema, endise abikaasa ja pojaga, kokkusaamisi ei ole toimunud. Kinnipeetav suhtub ametiisikutesse positiivselt, nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ning on nõus tegema koostööd kriminaalhooldajaga.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Arvestades, et kinnipeetav on kohtu poolt 4- korral kriminaalkorras karistatud, ei ole ta sellest teinud vastavaid järeldusi. Samuti vanglas olles narkootikumide korduv tarvitamine, mis seab kahtluse alla kinnipeetava suutlikkuse pidada vabanemisjärgselt kinni elektroonilise valve korral kehtestatud reeglitest ja piirangutest. Leiab, et käesoleval ajal on ennatlik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vanglast elektroonilise valve alla.

Aleksandr Špet taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on ta 4-korral kohtulikult karistatud. Karistust kannab tapmise ja vanglas 3-korral narkootikumide tarvitamise eest. Elukoht on ema juures olemas ning töökoha loodab kindlasti leida. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on oma käitumisest teinud vajalikud järeldused.

Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab karistust raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest, samuti on ta vangistuse ajal korduvalt kriminaalkorras karistatud seoses narkootikumide tarvitamisega vanglas. Taoline käitumine karistuse kandmise ajal ei anna alust eeldada, et isik on kinnipidamisekohas teinud järeldusi oma käitumisest ning asunud end parandama. Vabaduses puudub isikul kindel töökoht. Kriminaalhooldaja ei ole nõustunud isiku ennetähtaegse vabastamisega. Ta ei ole enda jaoks karistusest teinud vastavaid järeldusi. Seega puudub veendumus selles, et isik vabanedes enne tähtaega käitumiskontrolliga, suudaks alluks kriminaalhooldaja kontrollile ning täidaks kohtu määratud kohustusi.

Kaitsja palub kinnipeetava vabastada ennetähtaegselt vangistusest. Kinnipeetav on tahtliku tapmise eest karistuse täielikult ära kandnud. Aleksandr Špeti isiklikud dokumendid on korras. Kohtupraktikast on teada juhtumeid, kus vanglas narkootikume tarvitavate kinnipeetavate suhtes on kohaldatud tõkendiks – allkiri elukohast mittelahkumise kohta.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Špeti, prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et A. Špet tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Špeti isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik kannab karistust raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest, samuti on ta vangistuse ajal korduvalt kriminaalkorras karistatud seoses narkootikumide tarvitamisega vanglas. Taoline käitumine karistuse kandmise ajal ei anna alust eeldada, et isik on kinnipidamisekohas teinud järeldusi oma käitumisest ning asunud end parandama. Arvestades A. Špeti poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik