1-07-9127\4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.oktoobril 2007. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-9127 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Prokurör

Taotluse esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristi Keldo

Tartu Vangla esindaja S.Pärn Kriminaalasi Süüdimõistetu Sven Šikov tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Sven Šikov elukoht (vabanemisel): x; isikukood: xxxxxxxxx

RESOLUTSIOON Vabastada Sven Šikov ( isikukood xxxxxxxxxx ) talle Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 19.09.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-9182 mõistetud vangistuse - liitkaristuse 9 kuud ja 28 päeva kandmisest tingimuslikult enne tähtaega.

Määrata Sven Šikovi katseaja pikkuseks üks (1 ) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada Sven Šikov`i täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel x - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata Sven Šikov’le katseajaks järgmised kohustused: - asuda tööle mitte hiljem kui ühe (1) kuu jooksul vabanemisest; - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - tasuda tööle asumisele järgnevast kuust igakuiselt 500 krooni võlgnevusi – kohtuotsustega väljamõistetud kohtukulusid - mitte suhelda kohtulikult karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata.

Määrus Sven Šikov suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu Sven Šikov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sven Šikov on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 19.09.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06 ja karistuseks on liitkaristusena 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.02.2007.a Karistusaeg lõpeb 30.11.2007.a. KarS § 76 lg 1 p 2 järgi kandis kinnipeetav 1/2 karistusajast 30.juuliks 2007.a. 23.07.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Sven Šikov on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral.

Tartu Vangla toetab Sven Šikovi tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Sven Šikovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja on märkinud, et Sven Šikovi käitumist vabaduses võib hakata mõjutama alkoholi tarvitamine ja oma mõju võib olla ka sõpradel. Kriminaalhooldus ja selle võrgustik aitavad isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus.

Prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist, kuna kriminaalhooldaja on positiivselt meelestatud ja leiab, et noorele inimesele tuleb anda veel kord võimalus. Kinnipeetav on mingil määral näinud enesega vaeva, et tulla vabaduses toime. Kriminaalhoolduse juhendamisel ja abil on S.Šikovil hea võimalus vabaduses resotsialiseeruda.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus

kuud. Sven Šikov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle 1/2. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vanglas koostatud iseloomustusest ja ka Sven Šikovi enda seletusest kohtus nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused. Tal on olemas tahe muutusteks. Vanglasoleku ajal on süüdimõistetu käitunud eeskujulikult. Sven Šikov on teadvustanud endale alkoholiprobleemi ja avaldas soovi läbida ravi. Sven Šikovi enda hinnangul ei oleks tal vabanedes probleeme töö leidmisega – toimiku materjalidest nähtub, et süüdimõistetu on x juhatuse liige. Firma tegeleb ehitustöödega.

Kohtunik leiab, et Sven Šikovi vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Kohtunik leiab, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus tegeleda selle probleemiga vabaduses ja kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangla iseloomustusest nähtub, et Sven Šikov on parandanud enda käitumist ja tahab ning on ka võimeline jätkama seaduskuulekat elu. Sven Šikovi vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Sven Šikov’ile lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Sven Šikov’i KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist 1 kuu jooksul, samuti igakuiselt hüvitama võlgnevusi – eelnevate kohtuotsustega väljamõistetud kohtukulusid. Samuti ei tohi ta kriminaalhooldaja eelneva loata suhelda kohtulikult karistatud isikutega. Kuna Sven Šikovi kandmata karistust on alla aasta, tuleb KarS § 76 lg 4 alusel määrata tema katseaja pikkuseks üks aasta.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Aivar Pellja Kohtunik 15.10.2007.a.