1-07-10380\4

1-07-10380

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoobril 2007.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-07-10380 (07274000187) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Tõlk - Kriminaalasi N.T süüdistusasi kuriteos KarS § 200 lg2 p7 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Agnes Ollema Süüdistatav

Alaealine N.T, i.k. XXX, Eesti Vabariigi kodanik,

Kaitsja Kokkuleppel jurist Harland Paas

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada N.T kuriteos KarS § 200 lg2 p7 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm (3) aastat.

KarS 87 lg1 p2 alusel vabastada N.T karistusest ning allutada ta käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule kaheteistkümneks (12) kuuks.

2

Kohus määrab, et käitumiskontrollil oleku ajal on N.T allutatud temale

määratava Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg1 p1-5 tulenevaid nõudeid, milleks on 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p2,4,7 alusel määrab kohus, et N.T on käitumiskontrollil oleku ajal kohustatud täitma järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

- põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid XXXX Põhikooli Xndas klassis ning täitma koolikohustust;

- mitte viibima ilma vanemateta väljaspool kodu alates kella 23.00-st kuni 06.00-ni;

Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega

pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu 18-ne aastaseks saamiseni.

Kohtuotsuse jõustumisel N.T’ i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta.

Vabastada N.T osaliselt menetluskulu-sundraha tasumisest. Välja mõista N.T’ ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 5000 (viis tuhat ) krooni.

Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-07-10380, isik kelle eest tasutakse – N.T, nõude liik – sundraha.

Alaealisel N.T’ il rahaliste vahendite puudumisel on kohustatud sundraha tasuma tema vanemad U.K. ja A.K. võrdsetes osades ( ema A.K. , ik. , eluk , töötab , ja isa U.K. , ik. , eluk. , töötab ).

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul,

kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu

N.T’ i süüdistatakse selles, et tema 23. aprillil 2007.a. kella 22.30 ajal Saare

maakonnas Kuressaare linnas Kingu tänav 1 asuva Saaremaa Ühisgümnaasiumi Hosteli

hoovis isikute grupis koos 16-aastase J.R.’ iga tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale 73-aastasele E.Õ.le, kelle suhtes kasutasid füüsilist vägivalda,

mis seisnes selles, et N.T tõukas kõigepealt kannatanu pikali, kes kukkus küljeli

vasakule puusale ja käele ning kohe seejärel hakkas N.T kannatanu vasakus käes olevat

käekotti jõuga ära rebima, kuid koheselt see tal ei õnnestunud ning E.Õ. tõusis püsti ja

suundus õpilaskodu poole, kuid seal jooksid J.R. ja N.T uuesti kannatanu juurde. N.T

lükkas E.Õ.’ e pikali põõsaste vahele maha ning J.R. tõmbas kannatanu käest jõuga ära kandekoti, koos selles asunud ravimite, toidu, laulunootide ja ca 45.- krooni suuruses summas

sularahaga, kusjuures kannatanu hindab kõigi nimetatud esemete ja raha koguväärtuseks 500.00 krooni ning lisaks sellele läksid katki E.Õ.e prillid, millega seoses kannatanu esitab tsiviilhaginõude summas 990.00 krooni. Kuriteo toimepanemisel kasutatud füüsilise vägivalla

tagajärjel tekitati E.Õ.le füüsilist valu ja kerge tervisekahjustus õlaliigese luksatsiooni näol, millega seoses Eesti Haigekassa poolt on tasutud Sihtasutusele Kuressaare Haigla kannatanu ravikulud summas 1225.00 krooni ning kannatanu E.Õ. on ise kulutanud erinevate ravimite

ostmiseks kokku 978,60 krooni ja saanud süsti maksumusega 1490.00 krooni ning nõuab

täiendava valurahana 1510.00 krooni. Seega on E.Õ. poolt esitatud tsiviilhaginõue kokku summas 5468.60 krooni.

Sellise tegevusega N.T , võttes vägivalda kasutades ära võõra vallasasja selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime röövimise isikute grupi poolt, s.o. KarS § 200 lg2 p7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku N.T süüdistuses KarS § 200 lg2 p7 järgi koos

kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. N.T on antud kokkuleppemenetluses kohtu alla.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav N.T ja tema kaitsja jurist Harland Paas nõustusid N.T’ ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo

kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus N.T’ ile nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 200 lg2 p7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.T-le karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 87 lg.1 p.2 alusel vabastada süüdistatav karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule 12 (kaheteistkümneks) kuuks.

Määrata, et N.T

on allutatud käitumiskontrollile Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma KarS § 75 lg.1 p.1-5 tulenevaid kontrollnõudeid.

kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

KarS § 75 lg.2 p.4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid XXXX Põhikooli X-das klassis ning täitma koolikohustust. KarS § 75 lg.2 p.7 alusel määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte viibima ilma vanemateta väljaspool kodu alates kella 23.00-st kuni kella 06.00-ni.

N.T selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta

nõustub kokkuleppega. N.T on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo

kvalifikatsiooniga ning kokkulepitud karistusega. Kannatanule on käesolevaks hetkeks kahjutasud hüvitatud. Hüvitatud on ka Eesti Haigekassa poolt tasutud kannatanu ravikulu. N.T kinnitab, et kokkuleppe prokuröriga on ta sõlminud vabatahtlikult.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid kohtuistungil, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav

N.T , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma

tõelist tahet. Kannatanud ja tsiviilkostjad – N.T vanemad A.K. ja U.K. on andnud

nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kriminaalasjas. Asjas esitatud tsiviilhagid on kohtuistungi toimumise ajaks hüvitatud.

Kohus leiab, et N.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg2 p7 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt prokuröriga sõlmitud kokkuleppele. KarS § 87 sätete kohaldamine on põhjendatud.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub N.T’ ilt väljamõistmisele sundraha,

mille suuruseks on I raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 3600 krooni ning seega on sundraha suuruseks 9000.00 krooni. KrMS § 180

lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav N.T on 14-ne aastane üldhariduskoolis õppiv alaealine noormees, kellel iseseisev sissetulek puudub. N.T on

oma vanemate ülalpidamisel. Kohus arvestades süüdistatava alaealisust on pidanud

põhjendatuks tema karistuse kandmiselt vabastamist, seega on peetud tema resotsialiseerumisväljavaateid heaks. Arvestades eeltoodut ja alaealise süüdistatava varalist

seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Kohus peab võimalikuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust 5000.00 kroonile. KrMS

§ 188 kohaselt, kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise vanematele. Kohus leiab, et N.T poolt riigituludesse

tasumisele kuuluv menetluskulu-sundraha tuleb alaealisel rahaliste vahendite puudumisel hüvitada tema vanematel.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318