1-07-8865\7 · Viru Ringkonnakohus

1-07-8865 1(4)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise koht ja aeg 02.10.2007 Kriminaalasja number 1-07-8865 Kohtukoosseis Eesistuja Vladimir Rozalka, liikmed Eeva Levina ja Mihhail Komtšatnikov Kohtuistungi sekretär Mai Raidma Kriminaalasi H.U süüdimõistmises KarS § 424 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 13.07.2007 otsus Apellatsiooni esitaja H.U kaitsja Anti Aasmaa apellatsioon

Prokuröri abi Enn Pustak Süüdistatav H.U – isikukood x, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht x, töökoht - x, varem kriminaalkorras karistamata, karistatud väärtegude süüdistuses § 424 järgi

Kaitsja Vandeadvokaadi abi Anti Aasmaa

R E S O L U T S I O O N :

Jätta Viru Maakohtu 13.07.2007 otsus H.U süüdimõistmises KarS § 424 järgi muutmata, apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsus on kättesaadav Viru Ringkonnakohtu kantseleis 02.10.2007 peale kella 16.00.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavakstegemisest.

1-07-8865 2(4) Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavakstegemisest. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada ainult advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 13.07.2007 otsusega tunnistati H.U süüdi KarS § 424 järgi ning teda karistati teda rahalise karistusega 132 (ükssada kolmkümmend kaks) päevamäära, s.o summas 13 992 (kolmteist tuhat üheksasada üheksakümmend kaks) krooni.

KrMS § 238 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti H.Ule karistuseks rahaline karistus 88 (kaheksakümmend kaheksa) päevamäära, s.o summas 9328 (üheksa tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa) krooni.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti H.Ult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks.

H.U anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 9000 krooni, 11.06.2007 kell 11.50, olles alkoholijoobes, juhtis sõiduautot x, reg nr x, x x vallas x teel. Seega pani H.U toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav H.U ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi.

Maakohus leidis, et süüdistatava süü on tõendatud väärteoprotokolliga x ja selle juurde kuuluva protokolliga, tunnistaja xx kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, Ida Politseiprefektuuri 30.08.2004 otsuse koopiaga väärteoasjas, väärteokaristuse õiendiga ja H.U kohtueelsel menetlusel kahtustatavana antud süüd omaksvõtvate ütlustega. Maakohus leidis, et süüdistatav H.U oli KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiks, sest tal oli kehtiv väärteokaristus Liiklusseaduse § 7419 järgi. Maakohus oli seisukohal, et KarRegS § 26 lg 5 kohaselt ei tehta väärtegudel vahet ning nimetatud säte ei ole maakohtu arvates vastuolus Põhiseaduse § 11. Maakohus leidis, et süüdistatava H.U poolt toimepandud kuritegu on kohtueelses menetluse õigesti KarS § 424 järgi kvalifitseeritud, sest ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest.

Karistuse mõistmisel leidis maakohus, et süüdistatava H.U karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi ning süüdistatava H.U isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat H.U ei ole varem kriminaalkorras karistatud, teda on varem väärtegude toimepanemise eest kolmel korral rahatrahvidega karistatud, kuid rahatrahvid on tasutud. Maakohus leidis, et süüdistatava H.U karistamine rahalise karistusega kui kõige kergemaliigilise karistusega on põhjendatud. Maakohus leidis, et süüdistatavalt tuleb lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta, sest kohus ei tuvastanud kohtulikul uurimisel mingeid erandlikke asjaolusid, mis seda oleksid välistanud.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Viru Maakohtu 13.07.2007 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava H.U kaitsja Anti Aasmaa, kes vaidlustab kohtuotsuse osas, milles H.U mõisteti süüdi KarS § 424 järgi. Kaitsja

1-07-8865 3(4) leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada KrMS § 338 p 2 alusel, kuna maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus süüdimõistvat otsust tehes kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja on seisukohal, et KarS RegS § 26 lg 5 on vastuolus Põhiseaduse § 11 ning tuleb jätta kohaldamata. Sellest tulenevalt tuleb H.U 30.08.2004 karistus LS § 7419 järgi lugeda kustunuks. Kaitsja märgib, et Kriminaalmenetluse seadustiku § 15 sätestab kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtte. Nimetatud põhimõte sisaldab ka seda, et maakohtu lahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kriminaaltoimiku lehekülgedel 18-19 olevat määrust oleksid pooled palunud tõendina avaldada ning maakohus ei ole seda ka avaldanud. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta erandeid, et osa kriminaaltoimikus olevaid dokumente võiks jätta kohtuistungil avaldamata ning sellele vaatamata oleks kohtul õigus neid arvestada kohtuotsuse tegemisel. Kaitsja on seisukohal, et isegi kui maakohus jõudis oma siseveendumuses järeldusele, et H.U on toime pannud kuriteo, oleks maakohus pidanud talle karistuse määramisel lähtuma KarS § 44 lg 2 sätestatust.

Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja Anti Aasmaa oma apellatsiooni juurde, süüdistatav H.U toetas oma kaitsja A.Aasmaa apellatsiooni.

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Enn Pustak leidis, et kaitsja väide, et Karistusregistri seaduse § 26 lg 5 on vastuolus PS § 11 ei ole põhjendatud ja Riigikohus oma lahendis nr.3-1-1-20-06 on seda põhjendanud. Kaitsja leidis, et kuna kohtuistungil ei ole avaldatud keskmise päevasissetuleku andmeid, siis neid ei saa käsitleda, kaitsja jätab tähelepanuta, et antud juhul arutati asja kiirmenetluses. Kuna tegemist ei ole tõendiga KrMS § 63 mõistes, siis selle dokumendi mitteavaldamine ei saa olla põhjuseks tegeliku päevamäära mittearvestamiseks karistuse mõistmisel. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kui arvutatud keskmine päevamäär jääb alla miinimumpäevamäära, tuleb kohaldamisele miinimumpäevamäär. Prokurör palus jätta otsus muutmata, apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta, et Karistusregistri seaduse § 26 lg 5 on vastuolus Põhiseaduse § 11. Oma arvamuses ringkonnakohus lähtub järgmisest :

1.1 Vastavalt Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1, kustutakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Samas KarRS § 26 lg 5 on ette nähtud, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb ja tähtaega arvestatakse viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi – ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Süüdistatav H.U on Ida Politseiprefektuuri otsusega 30.08.2004 temale Liiklusseaduse § 74´19 alusel karistuseks määratud rahatrahvi summas 9000 krooni tasunud 19.09.2005. Kuna uue väärteo, mis on ettenähtud Liiklusseaduse § 74´35 lg 1 järgi, pani H.U toime 25.07.2006 / rahatrahv selle eest summas 42 krooni on tasutud 19.10.2006 /, siis sellega katkes üheaastane väärteokaristuse kustumise aeg ja loomulikult, kui H.U uuesti 11.06.2007 juhtis sõiduautot alkoholijoobes, siis oli seaduslik alus võtta ta vastutusele KarS § 424 järgi. Ülaltoodud asjaolud on õigesti tuvastatud ja ära näidatud maakohtu otsuses ja seepärast ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ringkonnakohus vaid märgib, et Karistusregistri seaduse § 26 lg 5 ei näe ette alternatiivi, või teiste sõnadega vahet, toimepandud väärtegude suhtes. Ei ole

1-07-8865 4(4) oluline, kas toime on pandud kergem või raskem süütegu / antud juhul väärtegu /, kuna see ei mõjuta karistuse kustumise aega ja nimelt sellega kavatseb seadus ära hoida isikut, kes on toime pannud süüteo, uute, ükskõik mis süütegude toimepanemisest. Lähtudes sellest ei ole alust rääkida, et Karistusregistri seaduse § 26 lg 5 on vastuolus Põhiseaduse paragrahviga 11.

1.2 Teiseks tuleb arvestada, et väärtegu / LS § 74´35 /, mis katkestas H.Ule LS § 74`19 järgi määratud karistuse andmete registrist kustutamise tähtja, on liiklusalane, viidates seega H.U kestvale soovimatusele järgida ohutu liiklemise reegleid. Sellistel asjaoludel ei ole alust rääkida H.U KarS § 424 järgi süüditunnistamisega kaasneva põhiõiguste riive legitiimse eesmärgi puudumisest või ebaproportsionaalsusest / Riigikohtu 20.04.2006 otsus nr 3-1-1-20- 06/.

2. Ringkonnakohus nõustub kaitsja arvamusega, et Kriminaalmenetluse seadustiku § 15 sätestab kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtte. Nimetatud põhimõte sisaldab muuhulgas ka seda, et maakohtu lahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud /lk 36 /. Samal ajal kaitsja viide KrMS § 296 lg 1 ja lg 3 ei ole asjakohane, kuna antud paragrahvi sätted reguleerivad kohtuliku arutamist üldmenetluse käigus. Antud kriminaalasi oli arutatud maakohtus kiirmenetluses lühimenetluse kaudu / lk 28 /. KrMS § 237 lg 6 sätestab, et kohtunik võib menetlusosalisi küsitleda / 9.peatükk lihtmenetlused/. Sellega seaduseandja ei kohusta kohtuniku vahetult kontrollima tõendeid kohtuistungil, kui puudub selleks vajadus ja teha otsus lähtudes toimiku materjalidest. Lähtudes ülaltoodust oli maakohul seaduslik õigus rahalise karistuse mõistmisel arvestada teatist kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, mis oli kriminaalasjas / lk 19 /. Samuti ringkonnakohus märgib, et ülalnimetatud teatis on KrMS § 63 lg 1 mõttes tõend – muu dokument, mis ei vajagi kontrollimist kohtuistungil kuna antud tõendit tuleb lugeda üldtuntuks asjaoluks KrMS § 60 lg 3 mõttes.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 337 lg 1 p 1,2 ; 342 lg 3 p 1 ; 343 ; 344 lg 3 ; 345 lg 1,2 ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 13.07.2007 otsus süüdistatava H U suhtes tühistamisele ja muutmisele ei kuulu.

Vladimir Rozalka Eeva Levina Mihhail Komtšatnikov