1-07-12678\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi nr 1-07-12678 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON KrMS § 253 p 1, § 254 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.G KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 300 miinimumpäevamäära, see on 15 000.- (kolmsada) (viisteist tuhat) krooni riigituludesse. KarS § 44 lg 2 alusel võrdub üks miinimumpäevamäär 50.- krooniga. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandu...
Legislator headnote
AI generatedFull text
Kriminaalasi nr 1-07-12678
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
RESOLUTSIOON KrMS § 253 p 1, § 254 alusel kohus otsustas:
Süüdi tunnistada U.G KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 300 miinimumpäevamäära, see on 15 000.-
(kolmsada) (viisteist tuhat) krooni riigituludesse. KarS § 44 lg 2 alusel võrdub üks miinimumpäevamäär 50.- krooniga.
Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):
- pangakontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
4100065035; selgituseks märkida: „U.G, 1-07-12678, rahaline karistus“ või
- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035,
selgituseks märkida: „U.G, 1-07-12678, rahaline karistus“.
Kui rahalist karistust ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,
täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud (KrMS § 417).
Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2007.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number
1-07-12678 kohtueelses menetluses 07260201050 Kohtunik Heli Sillaots Kriminaalasi
U.G süüdistuses KarS § 424 järgi käskmenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna vanemprokurör Margus Gross Süüdistatav U.G
kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja määratud korras Anu Pärtel
2 2
KarS § 70 alusel asendatakse rahalise karistuse summa tasumata jätmisel rahaline karistus vangistusega.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta U.G-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6
(kuueks) kuuks. Jõustunud kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule
Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kanda tegemiseks.
Välja mõista U.G-lt riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni
sundraha ja 20 krooni 80 senti kriminaalasja toimikust kaitsjale koopia tegemise kulu ning 495 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda rahandusministeeriumile (makse saaja):
- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
2800049874; selgituseks märkida: “U.G, 1-07-12678, menetluskulu“ või
- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874;
selgituseks märkida: “U.G, 1-07-12678, menetluskulu“.
Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,
täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.
KrMS § 254 lg 5 alusel saata kohtuotsuse koopia kohtuotsuse tegemisest 3 päeva jooksul prokurörile ning allkirja vastu U.G-le. Allkirjaleht kohtuotsuse kättesaamise kohta liita kriminaalasja toimikusse.
EDASIKAEBAMISE KORD
KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada.
KrMS § 254 lg 6 alusel on U.G käskmenetluses tehtud kohtuotsuse
kättesaamisest alates 10 (kümne) päeva jooksul õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 7 alusel jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus, kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.
ASJAOLUD 08.oktoobril 2007.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna vanemprokurör Margus Grossi käskmenetluses koostatud süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse U.G KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema isikuna, keda
on 26.08.2005.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega nr 2602,05,010081 karistatud
mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis 27.07.2007.a kella 09.10 ajal
Tartumaal, Rõngu vallas, Rõngu alevis mootorsõidukit Opel Vectra reg. märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.
Sellega pani U.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem sellise teo eest karistatud.
Süüdistusaktis tegi prokurör ettepaneku U.G-le mõistetava karistuse liigi ja määra kohta:
3 3 KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest määrata kohtus süüdistatav
U.G-le karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 15 000.- krooni.
KarS § 50 lg 1 alusel kohaldada U.G-le lisakaristust ning võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks ) kuuks.
Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga karistuste liigi ja määra kohta. KarS §-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest isiku poolt, keda on
varem karistatud sellise teo eest, karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS
§ 57 lg 1 p 3 mõttes on U.G kahtlustatavana antud ütlustest nähtuv selle
kohta, et ta toimepandut puhtsüdamlikult kahetseb (lk 7). KarS § 424 sanktsioon – rahaline karistus või vangistus (kuni 3 aastat), ja vangistuse ulatus kuni 3 aastat, mis ei ole kõrge vangistuse määr, osundavad sellele, et esmaselt kohaldamisele kuuluvaks karistusliigiks on rahaline karistus. U.G on olemas kindel sissetulekuallikas – AS-s Priit töölisena töötamisest töötasu, mis võimaldab tal rahalist karistust reaalselt
ka tasuda. U.G on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. Väärtegude eest on U.G karistatud ühel korral – 26.08.2005.a liiklusseaduse § 74-19 järgi rahatrahviga 10500.- krooni ja liiklusseaduse § 74-17 järgi rahatrahviga 1800.- krooni,
mõlemad rahatrahvid on täies ulatuses tasutud. Väärteokorras karistatuse õiendist
nähtuvalt on väärtegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvide täideviimise lõpuajaks märgitud 30.08.2006.a (lk 8).
Lähtudes U.G süü ulatusest kuriteo toimepanemisel, on eelmärgitud
asjaoludel rahaline karistus süüdistusaktis prokuröri märgitud määras piisav ja
põhjendatud karistus varasemalt kriminaalkorras karistamata isiku suhtes, et panna
süüdistatavat edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra
huve. Rahalise karistuse tasumata jätmise korral kuulub see asendamisele vangistusega.
KarS § 50 lg 1 punktis 1 sätestatust nähtuvalt võib mootorsõiduki ohutu liiklemise või
käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kuriteo korral kohaldada
lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Lisakaristuse
kohaldamine prokuröri pakutud määras – 6-ks kuuks on KarS § 50 lg 1 punktis
märgitud sanktsiooni miinimummäära lähedane lisakaristus. Lähtudes U.G kahtlustatavana antud ütlustest nähtuvast selle kohta, et objektiivselt mõjuvaid põhjusi ja vajadust alkoholijoobes sõiduki juhtimiseks U.G ei olnud ja U.G enda kahtlustatavana antud ütlustest ning tunnistaja Martin Sammelsoo ütlustest nähtuvalt oli U.G-le digitaalse indikaatorvahendiga teostatud kordus alkokontrolli näit 1,28 mg/l kohta, see on raske joove, on kohtu hinnangul põhjendatud U.G suhtes
lisakaristuse kohaldamine KarS § 50 lg 1 punktis 1 märgitud sanktsiooni miinimummäära lähedal – 6-ks kuuks.
KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistataval hüvitada menetluskulud - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9) ja 20 krooni 80 senti kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 5; lk 19) ning 495 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4; lk 23- 24).
4 4
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendeid ei ole.
Heli Sillaots kohtunik