Legislator Case Law & Legislation
1-06-12461\9 AI generated

1-06-12461\9 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Case Number 1-06-12461\9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. septembril 2007 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-12461 (06244001257) Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Sekretär Olga Štšeglova, tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi L.B süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi L...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. septembril 2007 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-12461 (06244001257)

Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Sekretär Olga Štšeglova, tõlk Svetlana Hamaza

Kriminaalasi

L.B süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Liina Pikma

Süüdistatav

1. L.B ,

isikukood xxx Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 311, 312, 313, 315 kohus

O t s u s t a s:

L.B süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Vastavalt KrMS §-le 238 lg. 2 vähendada L.B-le mõistetud

karistust ühe kolmandiku 3(kolme) kuu võrra. Kandmisele kuulub 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 2 kohaldamisega, arvestades Viru Maakohtu 26.07.2007 kohtuotsusega mõistetud karistust, rahaline karistus 13200 krooni,

2 mõista L.B-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust ja 13200

krooni rahalist karistust, määrates, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

KarS § 65 lg 2 ja 64 kohaldamisega, suurendada käesoleva kohtuotsusega

mõistetud karistus, 6 kuud vangistust, Viru Maakohtu 16.06.2005 kohtuotsusega mõistetud m ärakandmata karistuse, 2 kuud vangistust, võrra ning Tallinna Linnakohtu 13.09.2005 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata

karistuse, 9 kuud 29 päeva vangistust, võrra ning mõista L.B-le liitkaristuseks 1(üks) aasta 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Kandmisele kuulub 1 (üks)aasta 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 24.09.2007 või L.B kinnipidamise kuupäev käesoleva kohtuotsuse alusel.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld- tühistada, valida L.B suhtes uueks tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla kohtusaalist.

KarS § 50 lg 1 alusel mõista L.B-le lisakaristuseks

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üeks) aastaks 10 (kümneks) kuuks. Lisakaristuse kandmise algus - kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.

Välja mõista L.B-lt riigituludesse menetluskulud: 5400 (viis tuhat nelisada) krooni sundraha,

594,70 (viissada üheksakümmend neli krooni 70 senti) krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest,

1194,75 ( üks tuhat ükssada üheksakümmend neli krooni 75 senti) krooni kaitsjatasu kohtulikul arutamis3el osutatud õigusabi eest, 7 (seitse) krooni paljundatud toimiku maksumus CD-l.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB EESTI ÜHISPANK või arveldusarvele nr 221023778606 HANSAPANK, viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Edasikaebamise kord

3 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 31.10.2007 kell 15.00

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

L.B-le on süüdistus esitatud selles, et tema, olles isik, keda on

varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, nimelt Ida

Politseiprefektuuri 17.11.2004 otsusega, juhtis taas 12.06.2006 kella 11.20 paiku sõiduautot alkoholijoobes. Antud tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 alusel.

Kohtuistungil ei soovinud L.B enda ülekuulamist, kuid tunnistas end täielikult süüdi.

Kohtuistungil olid uuritud järgmised tõendid:

Väärteoprotokoll lk 3, millest nähtub, et 12.06.2006 kell 11.20 L.B

juhtis mootorsõidukit Audi 80, olles joobeseisundis. L.B

andis protokollile allkirja, kinnitades, et rikkumise sisu on talle arusaadav.

Menetlusaluse isiku ülekuulamisel protokoll lk 6, millest nähtub, et samal

päeval 12.06.2006 L.B oli ülekuulatud väärteoprotokollis

fikseeritud rikkumise asjaolude kohta. Ülekuulamisel ta tunnistas, et 11.06.2006 tarvitas alkoholi - konjakit 400 gr kella 18 paiku. Joobeseisundi tuvastamise protokoll lk 7, millest nähtub, et 12.06.2006 kell 11.22 kontrolliti L.B seisundit, kasutades indikaatorvahendit

Lion 500 nr 1311-A391, reaktsioon: isik on joobes, näit 0,29 mg/l

väljahingatavas õhus. L.B nõudis kirjalikult joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ehk alkoholi sisalduse määramist veres. Patsiendi kaardist lk 8 nähtub, et isik, L.B, oli toimetatud SA Ida-Viru Keskhaiglasse ekspertiisile – etanooli sisalduse tuvastamine veres. Laboriuuringute vastustest lk 9-10 nähtub, et seisuga 12.06.2006 kell 11.25 L.B veres sisaldub etanool 0,65 promilli.

Sõiduki juhtimiselt kõrvadamise otsusest lk 11 nähtub, et kell 11.25 12.06.2006 anti L.B-le korraldus mitte sõita autoga.

Väärteomenetluse lõpetamise määrus lk 13, mis oli tehtud 13.06.2006,

millega lõpetati väärteomenetlus ja alustati kriminaalmenetlus KarS § 424 järgi, sest L.B on varem taolise teo eest karistatud isik.

4

Kohus leiab, et L.B puhul on tegemist isikuga, kes on varem

karistatud

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, ja kelle karistusandmed ei ole kustunud ega kustutatud Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 ja p 8-1 alusel. Karistusandmete aegumine on korduvalt katkenud

KRegS § 26 lg 5 alusel L.B poolt uute süütegude toimepanemisega.

Nimelt, L.B oli karistatud kohtuvälise menetleja 21.10.2004 otsusega, mis jõustus 17.11.2004, LS § 74-19, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, rahatrahviga 9600, mis ei ole täidetud. Juhul, kui karistust ei täideta vabatahtlikult või sunniviisiliselt Täitemenetlusseadustikuga sätestatud korras, otsuse täitmine aegub KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaja ( 18 kuud) saabumisel.

L.B karistusandmeid sisadavast karistusregistri teatisest

nähtub, et peale 17.11.2004 ja kuni 18 –kuulise otsuse täitmise aegumise

tähtaja saabumiseni, pani ta toime uue väärteo- 05.03.2005, milles tehtud

kohtuvälise menetleja otsus jõustus 20.04.2005. Järgmise süüteo pani L.B

toime 07.05.2005, milles tehtud kohtuvälise menetleja otsus

jõustus 23.05.2005. Selle viimase süüteo topimepanemist on piisavaks selleks, et lugeda L.B isikuks, keda on varem karistatud LS §

74-19 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kelle

karistusandmed ei olnud kustunud ega kustutatud seisuga 12.06.2006, sest alates 23.05.2005 arvestatavasse 18-kuulisesse tähtajasse jääb 12.06.2006 – uue süüteo toimepanemise kuupäev.

Kohus leiab tõendatuks, et L.B

juhtis 12.06.2006 mootorsõidukit. Süüdistatav ise ei eitanud seda.

L.B joobeseisundis olemine 12.06.2006 kella 11.20 paiku on tõendatud joobeseisundi tuvastamise protokolli ja laboriuuringu tulemusega, mille järgi alkoholisisaldus L.B veres oli 0,65 promilli.

Arvestades ülaltoodut, leiab kohus, et L.B pani toime õigusevastase teo, mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, olles isik, keda on

varem karistatud taolise teo eest, ehk KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L.B on kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ning süüdiv.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ning võimalust mõjutada süüdlast, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest.

5

L.B

karistust kergendavaks asjaoluks

on süü ülestunnistamine ja viimases sõnas väljendatud kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

L.B pani toime üheepisoodilise teise astme kuriteo, mille karistamismäära vahemik on rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani.

L.B on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik -

16.06.2005 kohtuotsusega 2-kuuline vangistus tingimisi kohaldamata,

13.09.2005 kohtuotsusega lõplikult 9 kuud 29 päeva vangistust tingimisi kohaldamata. Ka peale arutatava kuriteo toimepanemist on ta kahel korral

kriminaalkorras karistatud KarS § 424 järgi vangistusega tingimisi (12.12.2006 kohtuotsus) ning 26.07.2007 kohtuotsusega rahaline karistus

13200 krooni ( karistus ei ole täidetud). Samuti ta on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud 12 korral rahatrahvidega, nendest 8 korral pole rahatrahvid tasutud. See näitab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole enam L.B-le otstarbekohaseks mõjutusvahediks. Rahatrahvid piisavat mõju L.B-le avaldanud ei ole.

KOHTU MEE™ED

Kohus tuleb järeldusele, et L.B tuleb süüdi tunnistada ja

karistada KarS § 424 järgi vangistusega saknktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral. Arutatav kuritegu on toime pandud kahe kehtiva katseaja kestel - 16.06.2005 kohtuotsuse määratud 3-aastane katseaeg ja 13.09.2005

kohtuotsusega määratud 2-aastane katseaeg. Kuna tegemist on katseaja jooksul toimepandud uue kuriteoga, mille eest isik karistatakse vangistusega, siis vastavalt KarS §-le 74 lg 5 ja 65 lg 2 tuleb varem mõistetud karistused täitmisele pöörata ja moodustada liitkaristus. Põhikaristuse tõhustamiseks tuleb L.B suhtes kohaldada KarS

§ 50 lg 1 sätestatud lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine. Isik on vaaärteokorras karistatud 12 korral, nendest 11 korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, ühel korral oli kohaldatud lisakaristus juhtimisõiguse

äravõtmine. Kohus on kohaldanud L.B-le lisakaristust ka

kuriteo toiempanemise eest ja seda kahel korral. See näitab, et L.B

puhul on tegemist isikuga, kellelt juhtimisõigus tuleb reeglina ära võtta uue süüteo toimepanemisel.

KrMS § 275, 306 lg 1 p 9 ja 312 p 7 alusel tuleb L.B-le kuni

kohtuotsuse jõustumiseni valida uueks tõkendiks vahistamine, uute

kuritegude toimepanemise tõkestamiseks ning kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb L.B-lt välja mõista

menetluskulud. Need on sundraha 5400 krooni ( KrMS § 175 lg 1 p 9), kaitsjatasu kohtueelsel menetlusel ja kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi

6 eest ( KrMS § 175 lg 1 p 4), samuti toimiku paljundamise kulud ( KrMS § 175 lg 1 p 5).

Kohtunik Inna Kirsipuu